Taas üks raamat, millele julgen tugevad soovitussõnad öelda. Lii Unt on ääretult tundliku meelega, hea detailinägemisega, väga hea sõnameister, aga mis olulisim – ääretult tundlik loojanatuur.
Tegemist on väga mitmeplaanilise teosega. Siin on võõra maa hullutavat salapära ja pisut ehmatavat reaalsust; on omapärast romantikat ja olmelist räpakust; on kulgemist. Aga samas on see ühe naise eneseotsimise ja leina lugu. Ometigi mitte ahastama ajavalt kurb vaid põhjamaalasele võõramoeliselt aeglaselt kulgev, otsiv. Kohati kurb, aga samas ka helge.
Olen juba kuskil korra öelnud, et naise hing on kui kõrb – kaunis, mõõtmatu, janune ja salapärane … nii ongi.
10/10
