FILM/OSCARI NOMINENT: Slumdog Millionaire

 Vat, see on nüüd üks õite hää film:)
Lugu vaesest tänavalkasvanud kontoris teejagaja-poisist, kes rinnutsi saatuse valusate keerdkäikudega olles iseeneseks jääb, armastust rinna sees kannab ja kõigesest sellest võitjana välja tuleb. Raamlooks “Kes tahab saada miljonäriks?” mängu India versioon, mille küsimustele on kangelasele vastused kirjutanud Elu ise ette.
Lugu on huvitav, montaaž on äge ja mis mind enim võlus, on üldine meeleolu. Võibolla on see midagi Idamaadele omast, mida luterilikus maailmas kasvanud Valge Inimene ei oskagi tunda, käsitleda? Kui meie kultuuris on midagi halvasti, kui keegi kannatab, siis on see must ja hall, taevas langeb madalale ja vinguvad viiulid nutavad. Aga selles filmis (samuti nagu ka osaliselt “The Kite Runner’is”) on üldtoonid helged, suisa kuldsed. Kuigi kangelased kannatavad (ja omajagu rämedalt) on üldine elu ja aja kulg rahumeelne – päike tõuseb igal hommikul ja inimesed astuvad oma igapäevase karmi elu ning sitase maailma sisse rahumeelselt ja tihti isegi lapselikult säravate silmadega. Samas, kõike ei jäeta sugugi Saatuse hooleks, ikka ise ka tehakse, püüeldakse, võideldakse. Ainult, et ebaõnne korral ei langeta nutu ja hala sajanditepikkusesse võrku.
Veelkord: väga hea film!
PS lõputiitrid tuleb kindlasti ära vaadata, vähemalt see osa neist, mis lõpetab filmi klassikalise India filmi traditsiooni järgides (mõningate moodsama aja lisandustega).

9,8/10

10 nominatsiooni:

1. Parim film
2. Parim režissöör
Danny Boyle
3. Parim kohandatud stsenaarium
Simon Beaufoy
4. Parim kinematograafia
Anthony Dod Mantle
5. Parim montaaž
Chris Dickens
6., 7. Parim originaallaul
«Jai Ho» A.R. Rahman
«O Saya» A.R. Rahman & M.I.A.
8. Parim muusika
A.R. Rahman
9. Parim heli
Ian Tapp
Richard Pryke
Resul Pookutty
10. Parim helimontaaž
Tom Sayers

FILM/OSCARI NOMINENT: The Reader/Ettelugeja

Ühe noorpõlve esimese armastuse, kire ja voodikogemuse lugu, mis kasvab mõtisklusfilmiks oluliste inimlike kategooriate üle. Tõsi, ega armastus ka kao.
Noor Michael kohtub juhuslikult Hannaga (mitte enam nii väga noorega) ja neil tekib omapärane suhe – noore kogenematu mehe ja väga rangepiirilise vanema naise kirge täis voodielu, millele vahemänguks loeb noormees naisele raamatuid ette. Nagu kõik siin ilmas, saab ka see suhe otsa. Inimesed lähevad lahku nagu laevad öös – äkki ja jälgi jätmatult.
Aastad mööduvad ning Michael, nüüdseks juba noor juuratideng kohtub Hannaga uuesti – kohtusaalis, kus Hanna, kui SS-i vangivalvuri üle kohut mõistetakse…
Inimhing on lõputu ja raskesti mõistetav, inimese teod ja tegudeni viivad tõed on erinevad. Raske on mõista, hukkamõistmine on lihtsam. Süü ja süütus, tegu ja tagajärg, põhjus ja eesmärk. Palju eetilisi kategooriad.
Kate Winslet on väga hea Hanna rollis. Pisarakiskujaks film ka kätte ära ei lähe. Pigem selline film, mille tekitatud küsimused vaikselt veel mitu päeva kummitavad.
8,5/10

Nominatsioone viis:
1. Parim film
2. Parim näitlejanna
Kate Winslet
3. Parim režissöör
Stephen Daldry
4. Parim kohandatud stsenaarium
David Hare
5. Parim kinematograafia
Chris Menges

RAAMAT: Elizabeth Gilbert “Söö, palveta, armasta”

Mida peaks tegema naine, kes on jõudnud oma elus punkti, kus kõik on kulgenud plaanijärgselt – mees, kodu, karjäär ja käes oleks elu päevakorra järgmine plaanitud punkt – lapsed, aga…
…aga kui ta tunneb, et see plaan talle enam ei sobi. See ei ole ikkagi tema Elu Plaan. Võimalusi on suures plaanis kaks – kergem vastupanutee, järgida hambad risti ennast ja oma soove tahaplaanile surudes valu ja kahetsusega hinges plaani või siis, et järgida enese südant, soove ja loobuda plaanist. See viimane tee on keerulisem, toob kaasa sekeldusi, valu, pettumusi, samas annab võimaluse minna Oma Elu Plaaniga edasi.
Autobiograafilise romaani kangelanna Liz valib raskema (aga kindlasti enese jaoks parema, ausama) tee. Ta saab räsitud keerulises lahutusprotsessis ning läheb aastaks laia maailma – Ennast ostima ja leidma.
Aasta. Kolm I-ga algavat riiki (Itaalia, India, Indoneesia). Kolm erinevat maailma. Naudingutest loobumine, nende leidmine, sisemise rahu otsimine. Hea arengulugu. Väga hästi kirjutatud. Piisavalt eneseirooniline, ei muutu halisevaks ega läägeks. Sisaldab omajagu tarkuseteri ja nii mõnegi tsitaadi, mida saab omadega ummikus olles pidepunktiks võtta.
Vaata ka Liz-i kodukülge.
Kuulu järgi tehtavat raamatu järgi ka järgmisel aastal film. Kuulu järgi Julia Robertsiga nimirollis.

9/10