FILM: Kuhu põgenevad hinged?

1 08 2008

 

Film viieteistaastaste ja ka vähe vanemate inimeste üksildustundest, läheduseotsinguist ja eestlastele omasest depresiivsest elulaadist. Mõningate väikeste eranditega.
Teismelise Anni (Ragne Veensalu) emal on uus mees ja kohe-kohe on perre sündimas nn “uue pere” maimuke. Keskealine (ja uuest mehest vanem) ema (Viire Valdma) on rasedusaegse hormoonidemöllu tõttu veelgi hullem (ja ebakindlam/hüsteerilisem) kui tavapärane keskealine teise-ringi-naine. Eelkeskealine “uus isa” Ants (Ivo Uukkivi) on klassikaline “otsin oma kohta” kontorikarjerist. Annile ei jagu selles koosluses piisavalt ema tähelepanu ning “las ma kutsun sind isaks, kuigi sa pole mu isa” hool ning tähelepanu on (vähemalt ema silmis) konkureeriv ning ohtlik.
Reeglina teismeline ei võta enesele kaua kannatamise kaunist rolli vaid vähemalt püüab midagi muuta. See on see, mille kohta keskealised stagneerunult targutavad – teismeline mässab, teismeline otsib pahandusi. Tegelikult on ta pagendatu, kes otsib kohta ja inimhinge, kes teda kuulaks ja kuuleks.
Anni “mäss” algab sündimata lapsele “needuse peale panemisega” ning kui maimuke südamerikkega sünnib, siis hakkab teda painama süütunne ning tahtmine öeldut-mõeldut tagasi võtta.
Oma “otsingute teel” sõlmub ta elu Mayaga (Lenna Kuurma) ja Sethiga (Andres Lõo) ning kamba hilispoisikestega, kes oma arenguteel on jõudnud religiooniga seotud huvitavate katsetuste faasi elik “püüavad end läbi satanismi huvitavaks teha”.
Tegelikult on Ann tugev natuur. Saab hakkama ja tundub, et tuleb sellest eluperioodist tunduvalt vähem kriimustatuna välja kui teised tegelased. Aegajalt tundub, et tema just see ongi, kes ise manipuleerib – seab üles stseeni ning valib enesele sobiva rolli. Kindlasti on tema see, kes on “ellujääja” kes teab (nagu ütleb ka filmi nimilugu), et saatus naerdes homse toob.
Noored inimesed ei saa ega peagi võtma elujuhtumisi veel nii traagiliselt ja pöördumatult kui need, kes on oma otsused juba teinud ning “uuteks pööreteks” ei pruugi enam ei aega ega jõudu jaguda.
Ja lõpetuseks, et kuhu need hinged siis põgenevad? Arvan, et pole midagi lihtsamat – eks ikka kellegi juurest ära ja kellegi teise juurde. Inimlik – lähedusevajadus.

Advertisements

Actions

Information

One response

1 08 2008
Bruno

Kuhu põgenevad hinged poster = sitt kaubamaja reklaam.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s




%d bloggers like this: