RAAMAT: Pille Hanni “Ma armastasin kiskjat”

12 01 2009

ma_armastasin_kiskjat

Vabandan algatuseks filmisõprade ees, et olen viimased postitused (oma peamiselt filmiblogis) raamatutest kirjutanud. Aga mõningaid mõtteid tahaks jagada (ja tänulik oleks ka peegelduste ja tagasiside eest).

Pean tunnistama, et juba jupp aega pole mõni raamat minus nii palju emotsioone ja mõtteid tekitanud, kusjuures väga vastuolulisi. Maini kohe ka seda, et kuna olen kuulnud seisukohti, et sellist raamatut pole vaja, sellist raamatut pole vaja lugeda – vaidlen vasu. Sellised raamatud on vajalikud. Maailm ei muutu sellest paremaks kui me jätame lugemata (ja tähelepanuta) sõnumid sõdadest, vägivallast. Kõik, mis meie ümber on olemas, on seda hoolimata sellest, kas me peidame pea liiva alla ja tõmbame teki üle pea ning nendime, et neid pole – nad on. Ja tegelikult tuleks just vastupidi – teha silmad lahti ja peita piinlikkustunne ning vaadata avali silmi.  Mis sest, et on vastik ja piinlik.

Just nimelt omajagu vastik ja piinlik oli mul seda raamatut lugedes. Oli vastik ja piinlik, et ka mina olen naine, olen ka mina armastanud. Ometigi emõista mina seda naist, ei suuda hoomata sellist armastust. Ometigi – ju siis on ka olemas selline armastus, selline maailmanägemus, -tunnetus. Ma ei saa sellest aru, ma püüdsin mõista – ei mõistnud. Püüan mitet hukka mõista. Ei – ma ei saa hukka mõista seda, mis toimus; ma püüan mitte hukka mõista inimest, kes on oma karistuse kandnud ning loodetavasti elab elu, mis on elamisväärsem.

Mulle tundub, et raamatuks kirjutatu on kui Pille poolt kirja pandud puhastustuli; samas on ta ikkagi subjektiivne. Võibolla aitab see kirjutatu tal enesel praeguses elus pidet leida. Ja kuigi subjektiivne autori poolne pihtimus, on see elu, see lugu, nii ebainimlik ja mõistetamatu. Õigemini mõistetamatu meie tavaarusaamade järgi. Ja ma ei suudagi oma maailma kohandada seda mõistmaks, ometigi on õpetlik teadmiseks võtta, et ka selline on elu – ühe naise elu.

Mis minus veel kriipima jäi, oli teadmine, et paljud selle loo kõrvaltegelased on ka praegu elus. Millised on nende emotsioonid kõike seda lugedes. Või veel hullem – võib ju lugemata jätta, aga kõik need lood on uuesti jututeemaks kisutud (jah, olen ka ise süüdlane, sest just seda ma siin praegu teen) –  Pille poeg, Pille teismeline tütar (ma ei usu eal, et see kirjapandud raamat ei jõua ta tütreni), ohvrite sugulased…

Raske raamat, raske elu. Ja alati võib leida põhjusi raskest lapsepõlvest, vabandada Suure Armastusega, rääkida perevägivallast, leida süüd (või lunastust) Jumalas – Inimene peaks ikka Inimeseks jääma. Niimoodi, et kõlaks ukelt või vähemalt niimoodi, et saaks rahulikult magada. Kuigi jah, raamatu autor olla oma sõnutsi ka siis kui mees inimlihatükigga koju tuli ja einestas, panni minema visanud ja silma looja lasknud.

Kõiki oma mõttedi ja tundeid ei suutnud korraga kirja panna, aga oleksin väga tänulik kui blogijad ka omi mõtteid jagaksid.

PS Sulev Keeduse dokfilmi In Paradisum tahkasin ka väga näha, kui kellelgi on, andke palun teada.

Advertisements

Actions

Information

11 responses

12 01 2009
Kalver

Ma pigem kalduks ka sinnapoole, et sellist raamatut kirjastada ei ole vaja. Ma saan küll aru mis eesmärk on sellise raamatu kirjutamisel, aga avaldamisel? Ses mõttes, et ma tean juba ette, et ma ei suudaks sellist käitumist kunagi mõista. Juba see kuidas Ted Bundy vanglas austajannade kirjade alla uppus, oli terve mõistuse vastane, seda enam siis ühe sellise loomaga koos elamine. Võibolla perverssest huvist/lootusest šokeeritud saada võtaks ma selle raamatu kätte, aga üldiselt oleks seda paberit ka mõistlikumalt kasutada saanud.
*eelnev analüüs põhineb paljalt raamatu pealkirjal ja eelteadmistel ja ei pretendeeri absoluutsele tõele

13 01 2009
assag

Kalver sa ei saa mitte midagi selle kohta öelda ennem kui sa raamatud pole kätte võtnud nii et parem ära kommenteeri.

14 01 2009
Kalver

Mis mõttes ei saa? Eelarvamus on ka ju täiesti arvestatav arvamus.

14 01 2009
Liis

Eelarvamus on tihti väär arvamus. Ja võiks öelda, et põnev raamat on , nii noor naine ja nii palju läbielatut … tugev naine. Ja hea lugu, mida on põnev lugeda, raske käest panna.

16 01 2009
Kalver

Eelarvamus on arvamus mis võib vääraks osutuda, praegusel juhul ma ei näe sellist võimalust. Hetkel ei käi ju jutt kellegile kogemata varba peale astumisest, vaid mitmekordsest mõrvale kaasaaitamisest. Tugev naine oleks politseisse läinud?

27 02 2009
keity

Raamat on tõesti huvitav ja ei saa kohe seda käest pannna .
Nutt tuleb peale,mõnes kohas,kus rääkis,kuidas mees inimese liha käntskaga koju tuli ja seda praadima hakkas,et sööma hakkkata seda ..
Noor naine ja väga palju läbielamist.
Jõudu pidi olema ,et seda raamatut kirjutada ja ta sai selllega hakkama,ja kooos elamine selllise mehega,pidi allles olema suuur armastus,et teda mittte ülesse anda .

26 06 2009
kläts

lugesin seda raamatut,ja olen kuulnud nii mõndagi päris elust selle autori kohta,kuigi enamus on tõde,siis raamatu autor oma uhkusega on kirjeldanud seda lugu ainult nii nagu tema oleks süütukene,ainus õige ja ilus…tegelikult pole see üldse nii.
raamat ise-enesest haaras muidugi.suhteliselt põnev lugemine oli.

13 12 2009
FrorneFooca

Fantastic, I did not heard about that up to now. Cheers!!

26 05 2010
Merilin

Olen seda raamatut samuti lugenud ja võin tõdeda, et see on hetkel üks mu lemmikutest raamatutest! See tekitas nii palju emotsioone, vastikust, kaasaelamist. Minu jaoks oli see raamat täielik elamus omaette. Ma ei tea, kui palju sellest loost seal vastab tõele või kui palju sinna on juurde lisatud või vastupidiselt ära jäetud, aga raamat iseenesest on supper!

16 06 2010
Inx

Noh mulle raamat igatahes meeldis ja eks olukord oli keeruline, kuid karistus sellegi poolest liialt karm. Ta ei pöördunud küll miilitsasse, kes omalajal oli paras kamp joodikuid ning ükakõikseid inimesi. Sel ajal ei huvitanud kedagi pereasjad ning ega Pillet tegelikult ju keegi kaitsma poleks hakanud kui ta oleks kaebuse teinud. See vangla ajal kaitsmine ja varjamine oli juba midagi muud, kuna selleks ajaks oli Andreas juba sarimõrvar. Olgu põhjused millised tahes, miks ta ta oma meest välja ei andnud kuid ise ta siiski neid kurutegusid ei sooritanud. Vaatame tänapäeva karistusi, mees vägistab lapsi, saab 2-4 aastat, tapad oma lapse, saad kuni 10aastat. Seega kui ise käsi ei määri siis karistus palju karmim. Minu jaoks oli siiski huvitav selle aja Harku elu, kuna sel ajal oli see ikka väga karm võrreldes praegusega.

14 05 2011
miiu

to kläts
See raamat sattus mulle alles praegu kätte – oleks väga huvitav teada, “nii mõndagi päris elust selle autori kohta” – ehk valgustaksite, kes teab. Igaljuhul vapustav lugemine!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s




%d bloggers like this: