RAAMAT: Ave Ungro. MINU KOLUMBIA. Lend papagoi nokal

11 06 2010

Ütlen kohe algatuseks, et hästi kaheseid tundeid ja mõtteid tekkis seda raamatut lugedes. Tõsi, Kolumbiat on selles raamatus ka. Ja sealseid inimesi. Aga puudu jäi, rohkem oleks tahtnud (mitte küll selleks, et seda nüüd reisijuhina kasutada, aga..). Oleks tahtnud, et oleks natuke rohkem näidatud elu ja olu, lastud toidul maitsta ja silmal mõnuleda.

Lugude soovitused peatükkide manu, see on hea mõte. Kuna olen laisk, siis kõiki lugusid ei leidnud, aga ma arvan, et teen seda ühel heal päeval sirvides taas raamatut ja mõeldes.

Minu Kolumbia on tegelikult väga isikliku avastamise ja kogemise ja kogemuse saamise lugu. Autor on avameelselt kirja pannud, mis temaga juhtus, aga samas jätnud selle teema laiendamata. Ma olen muidugi ahne ja ablas ja küüniline, aga kui mulle juba nii palju on lubatud näha ja teada saada, siis tahaks ikka rohkem. Tahaks otse teada, et mis tunne täpselt oli, miks ja kuidas…Mis tunne on päevast päeva elu mitmel otsal põletada? Mis mõtted peas ringmängu mängivad? Mis tunneb ihu ja mida hing? Kui lähedal või kaugel sel hetkel on keha mõistusega? Kui suur on üksindus keset inimesi? Mis maitsega on armastus? Mitmeid küsimusi.

Võib-olla on seda liiga palju oodatud. Võib-olla on see üle hea maitse piiri. Aga ma oleks tahtnud teada, et mõista.

PS Tänud raamatulaenajale:)!

PPS Elul on vunki ja hoogu (rääkimata tööst), sestap on paljud mõtted kirja jäänud panemata ja jagamata. Parandan end. Ma loodan…

Advertisements

Actions

Information

2 responses

12 06 2010
Ave Ungro

Suured tänud selle postituse eest! Ei muud, kui tahtsin vastuseks öelda, et raamatus polnud rohkem lahti kirjutatud just sellepärast, et tundsin alarmeerivat hea maitse piiri iseenda standartite järgi ning kahtlustan, et teadmine poleks ka koheselt mõistmist kaasa toonud. Loodetavasti on raamatut lugedes tekkinud küsimused veidi ka lugejale endale… vähemalt ideaalis. Sest see, kuidas kokaiin maitseb või kuidas Kolumbias armastatakse pole minu enda jaoks olnud nii oluline kui see, kas inimene jätab endale vabaduse kõike kasvõi iga päev ümber otsustada ja tundmusi mitte liiga palju defineerida (sest kes seda ikka täpselt teab, mis ma näiteks hoopis homme sellest kõigest arvan…)

12 06 2010
veraprima

Tänud sulle (vabandust, sinatan, sest kuidagi veider tundub teietada inimest, kes on lahkelt lubanud/jaganud enese kogemust ja mõtteid/tundeid)! Jagatu oli huvitav ja mõtteid tekitav, Just nimelt, enesesse vaatamise ja hindamise koha pealt. Ja mulle tegelikult väga imponeeris see armastamise-vihkamise suhte välja toomine selle maaga. Ma arvan teadvat, mida sa tunned. On minulgi sellised suhteid erinevate maadega:)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s




%d bloggers like this: