RAAMAT: Sofi Oksanen “PUHASTUS”

13 01 2011

Läks mul ikka omajagu aega, et selle raamatu lugemiseni jõuda. Pean ausalt ütlema, et puhtalt sellepärast, et ma olen argpüks. Ma kardan sellliseid asju (raamatud, filmid, artistid etc), millest korraga kõik räägivad, alul kiidavad, siis rooskavad. Aga selliseid üldrahvalikke must be‘sid. Tsiteerides/parafraseerides  Juhan Smuuli “…seepärast ma kõhklesin, selle pärast läks aega…”
Ma olen lugenud Sofi (vabandatagu mu familiaarsus, aga autori eesnimi kõlab nii paganama kenasti, ei taha kohe perenime käänamise-väänamisega seda rikkuma hakata:)) “Stalini lehmi” ja “Baby Jane’i”. Väga erinevad teosed. Žanriliselt ja teemadelt pigem nagu Pluuto ja Maa või siga ja kägu. Aga mõlemad meeldisid mulle. Kuigi ega klassikaks ei pürginud. Ei suutnud ma seega välja mõelda, milline raamat tegelikult võiks olla “Puhastus”. Seni kui ma mõtlesin (“ja läks aega”) hakati juba teost auhindadega pärjama ja plaane pidama kuidas kõik see erinevatesse vormidesse valada. Kõik ikka selleks, et rahvale näidata ja rahval vaadata. Kes me oleme, kust me tuleme – koduste juurtega Soomes sirgunud piiga näitab ja ütleb. Eks kõlab ju natuke üleolevalt. Samas nägin oma silmaga ja kuulsin oma kõrvaga kuidas ereda väljanägemisega pisike Sofi istus Appollo raamatupoes ja vaiksel häälel selgitas kokkutulnuile “Puhastuse” saamislugu (Tõsi, ei jäänud kuulama, kuidagi kurb ja vaikne ja üksik tundus see Sofi seal suures poes. Kuidagi eemal ja väljaspool konteksti. Ei tahtnud vaadata-kuulda). Mõni aeg hiljem nägin sama Sofit toidupoes, korv käes, ringi sahmimas. Selline see Eesti on. Väike.
Aitab taustast. Raamatust ka ikka.
Vastupidi hirmudele oli raamat hea. Isegi peaagu, et väga hea. Tõsi, tõlge on ka kauni sõnaseadmisega. Paganama hästi oskab see Sofi-tüdruk kirjeldada/kirjutada. Detaili. Inimest. Olemust läbi detaili. Hästi annab edasi omaaegseid inimesi, olukordi, tõekspidamisi. Nagu ei olekski ta see piigaohtu lillade patsidega naisnähvits vaid hoopis elukogenud naisklassik. Hall pea ja käekott a la Ingrid Rüütel/ Tinki-Vinki kohustuslikud.
Selline see maailm on, et ära hinda raamatut kaane ega autori patside järgi.
Sellised me eestlased oleme, üpriski sellised nagu Sofi-tüdruk kirjutab.
Kummardused Sofile.

Advertisements

Actions

Information

One response

17 09 2012
FILM: Puhastus/Puhdistus « Elu ei ole ainult karusselliga sõitmine…

[…] filmi oli raamat. Oma raamatukogemusest kirjutasin kunagi siin. Nüüd siis filmist. Esilinastusejärgselt tõmmati kohinaga kohe eht-eestlaslikult vesi peale. […]

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s




%d bloggers like this: