ELUST ENESEST: Kojamehe tähtsusest

4 02 2011

Ei, mitte Kojamehest vaid kojameestest kirjutada tahan. Nendest ametimeestest/naistest, kellede töö tulemus on kõigile meile silmaga  näha ning jalaga (halvemal juhul käe, pea ja peega) tunda. Ilma igasuguse hindamistabelite ning arenguvestlusteta.
Omaaegsest kirjandusest joonistuvad mälusoppidest välja erinevad kojamehe ja kojanaise tüübid, kes hommikuvalgusega võidu luuda liigutasid, purikaid ja jääd raiusid, teed liivatasid ning hukkuminevaid teismelisi hurjutasid. Mõnel juhul võis kojarahva käest ka 24h vajalikku hundijalavett saada. Rahvusromantika. Aga täna siin ja praegu?
Mul on hästi läinud. Meie  betoonmonstrumil on toimiv ühistu ja töökas kojanaine, kes hoolitseb, et jalgealune oleks puhas ja kuiv, läbitav. Aga kõrvalkolossil pole nii hästi läinud. Ja mitte ainult neil. Kuna inimene on kuratlikult oma enese harjumuste ohver, siis unustan ma ikka õhtuks ära, et peaksin valima kodutee pikema aga ohutuma variandi ja nii ma siis igal hommikul ja õhtul vigisen jääteel, kramplikult püüdes hoida tasakaalu, meeltes kangastumas “kestab-kevadeni” kips.
Pagan, ei saa ma aru. Kui oma kojarahvas ei jaksa teed libedast jääst puhtaks lüüa, siis tuleks abi palgata. Linnas, kus on üle aegade suurim töötute vennaskond. Minu poolest pandagu või roolihuligaanid või maksuvõlglased seda jääd lõhkuma.
Samuti nagu ei saa hakkama mu kõrvalmaja kojamees oma ametiga, ei saa hakkama sajad ja sajad tema ametivennad-õed. Vaadake kasvõi peene keskuses Foorum esist Tallinna kekslinnas. Libiseb, Hiilgavalt. Miks ma peaksin viima oma eurod keksusesse, kellel pole kas silmi või tahtmist või raha oma ukseesistki kasida. Või mida mõtlevad need, kes tahavad selle jäävälja ümber kinnisvara müüa või kontoripindu välja üürida. Selliste peremeeste käest või selliste peremeestega ühte paati. Tutkit!
Tõsi. Eelpool halisetud olmemure lahendub. Hiljemalt 30-35 päeva jooksul. Pole ju vaja pingutada. Ei omanikel, ei linnavalitsusel. Las olla pigem rohkem lubadusi, kamaga valmispuhveteid ja 225 erineval moel valgustatud sambaid.
PS Ei tea, kas olen juhuslikult sattunud üksiknäidete peale või on see trend, aga viinapoodide esised on omanike poolt kenasti jäävabaks kasitud. Õige ka, eks püsitarbija kuulub reeglina tasakaalutundlikkuse  riskigruppi. Kavalad kaupmehed. Või siis, et hoolivad.

Advertisements

Actions

Information

2 responses

4 02 2011
Indigoaalane

oi, kui aktuaalne, täna käisin ja vandusin, iga astutud ja püstijäädud samm oli ime. Õudne!!!
Ainus lootus on kraadiklaas, mis ülespoole rühib ja jää ehk varsti ära sulatab:(

19 02 2011
vuuduu

Tähendab, oli nii. Käisin Tallinnas. Oli asja ka ja need asjaajamised olid KÖIK kesklinnas. Öhtuks värisesin pingutusest pysti jääda. Ja töotasin, et järgmine kord ma enam ei tule.
Vaesed tallinnlased…kui isegi kesklinna ja pöhilisi turistiradu ei suudeta kasida (aga olukord oli hullem, kui ainult kasimine, tänavaid nagu yldse poldud puhastatud, v.a. yksikute majade juures), siis millest yldse rääkida.
Inetu, inetu visiitkaart on Tallinnal.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s




%d bloggers like this: