ELUST ENESEST: Selle talve viimane ilu/päev (I hope so)

30 03 2011

Tegelikult oli täna kaunis. Ilus nagu välismaa filmis. Just selline on talv Ameerikamaa filmistuudiotes, kus perefilme tehakse. Valge, hele, rohke päikesega ja soe (kõigil on küll sall kaelas, aga hõlmad avali).
Tänane päev tundus olevat ka selline. Miks tundus? Sest minu päevanautlemine oli läbi aknaklaasi. Väljaarvatud hommikune lühike jalutsukäik arstitädi manu. Sellel teel need paar telefoniklõpsu tegingi. Et püsiks meeles.
Oli ilus. Oli valge. Oli päikeseküllane (ja seda enne kl 8 hommikul!). Oli 30. märts 2011. Oli selle talve viimane päev. Mina küll usun, et oli kaunis ja suursugune hüvastijätuviibutus.
Homme on hoopis teine ilm. Sama päike, aga mitte lumevalguse päike vaid pungade ja õite päike. Tere, kevad!

This slideshow requires JavaScript.





ELUST ENESEST: haike. Olen haike.

28 03 2011

Midagi sellist vist toimub mu peas ja ninas ja silmade taga. Ja ümin on kinni hammaste taga, sest köha ei anna tal ruumi mujal olla. Palabik on kord pikk, siis jälle lühike. Ei ole zen olemine. Suht maiselt ja maalähedaselt sitt on olla. Homme ilmselt töötan kodukontorist. Vähemalt ei levita seda mitte-zen olemist armsatele töökaaslastele. Ja ravun end kodukontoris. Siin antakse andeks küüslaugu lehk ja pisike ving iga liigutuse puhul.
Ei mingit meelelahutust vaid pisuke meeleheide mee ja ingveriga.
Palun terveks!





FOTOJAHT: fotojaht

25 03 2011

Foto on tehtud nn avalikus ruumis. Vabariigi aastapäeva paraad 24.02.2011. Vabaduse väljaku treppe ääristavad laternad. Ma ei tea, kes jäi pildile. Aga see on…fotojaht. Austus mehele.

Teised fotojahti jahtijad on siin.





ELUST ENESEST: Kedagi pole unustatud, kedagi ei unustata…

25 03 2011

Mitte kunagi ei tohi unustada toimunut. Meie kohus on seda põlvest-põlve alles hoida. Valusat teadmist. Ohu märki läbi aegade. Kõikide mälestuseks, keda see puudutas. Puudatas meid kõiki.

This slideshow requires JavaScript.





TOIT: Lohutavad lõunabentod

25 03 2011

Silk söögikohti on Tallinnas mitu. Kenad kohad, aga taskule natuke kriipivad. Viru keskuse Silk pakub aga jupimat aega argipäeviti lõuna ajal taskukohasemaid ihu-ja hingeturgutajaid. Bentosid on valikus neli erinevat. Igas bentos on supp, salat ja neli sushit. Kogumaksumusega (ma loodan, et ma nüüd sentides ei eksi) 4.85.
Natuke tuleb oodata, sest sushid valmistatakse ju kohapeal.
Lohutav lõunapai meelele ja kõhule. Eriti siis kui õues veel kevad talvega peitust mängib ja hing on valus-valus.
Ilmselt on see samahea rõõmus lõunaamps, aga seda pean ma siis rõõmsamal ajal proovima.
Aga soovitada julgen. Kõigile, kes seda kööki armastavad (või proovida julgevad).

This slideshow requires JavaScript.





TEATER: TÕDE JA ÕIGUS. TEINE OSA (Linnateater)

23 03 2011

Juba mitu põlvkonda vigiseb kohustuslikku Tammsaaret lugedes. Ilmselt on minul miski geeniviga külges, sest mina isiklikult olen Tammsaaret alati nautinud. Aga see selleks. 90+ protsenti vinguvad. Et vana ja arusaamatud probleemid ja maarahva mured. Eks ju taha praegusasja noored olla sünnist saati linlased ning sõnnikulõhnast vabad. Vabad läbi ajaloo. See on omaette teema. Nagu ka see, et mul kohutavalt kahju kui ma taas ja taas näen ja kuulen, et meie armsad kirjandusõpetajad ei suuda noori panna kaasa-mõtlema, kaasa-kirjutama. Kirjandustunnid peaksid vormima noorest inimeset mõtleva ja arutleva inimese. Andma talle selleks tööriistad ja oskused. Ja selleks pole vaja teada, mis värvi olid hobuse silmad antud teoses vaid hoopis muud ja sügavamat.
Kõik sedatüüpi mõtted tuurisid mul peas ringi teel Linnateatrisse.
Viis tundi etendust. Mängukavas juba 2005. aastast alates. Eelviimane etendus.
Super! Ääretult hea ansamblimäng. Pisut koomiline ja karune lavastajanägemus. Maurus, kellest pole tehtud ikooni vaid, kes on pisut hüperbooli viidud koomilis-traagiline natuur. Õpetajad, kellede osatäitmised on natuke üle vindi koomilised ja samal hetkel kui lõpetad naermise, saad aru traagikast selles natuuris, olukorras. Tegelikult torkab enamuse naeruhetkede järel kui nõelaga südamesse. Koomiline ja traagiline. Madal ja ülev. Väike ja suur. Eestlane ja haridus. Inimene ja Jumal.
Jumal jääb alla. Jääb alla uutele ideedele.  Jumal ja haridus õpetavad Inimese valetama. Ja kuigi Inimene tapab Jumala on ta nõus paar hetke peale Jumalatappu taas valetama ja Jumalat tunnistama. Väike Inimene. Eestlane. Paas – Paasi.
Tegelikult on ääretult kahju, et see oli eelviimane etendus. Läbi sellise Tammsaare peaks Indrek Paasi eakaaslastele Tammsaaret lähemale tooma. Ja nad hakkavad kaasa mõtlema. Pole vaja kirjandusõpetajatel teha Tammsaarest kapil tolmu koguvat Schillerit. Meie juured on endiselt Vargamäel ja tegelikult on meie lastel hoolimata teisest keskkonnast ikkagi samu küsimusi usu ja inimese, revolutsiooni ja armastuse kohta….

Etenduse koduleht (sealt pärineb ka foto) asub siin.





FILM: Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta

21 03 2011

See on üks äraütlemata lõbus ja äraütlemata kurb film. Nagu elu ise. Maimik ja Tolk on osavalt kokku pannud pipra ja mee, lisanud tasakesi glamuurselt sulgi ja piisavalt tõrva. Kokku on saanud film: kirev nagu linnutiib ja karm ning kirglik kui elu ise. Läbi kõvera klaasi ja huumoriprisma muidugi.
Kui hilises keskeas inimene oma unistuste sinilindu taga hakkab ajama, siis lõpptulemus on hale, määratud läbikukkumisele ja  hoolimata asjaosalise läbielamistest, kõrvaltvaatajale piinlik või koomiline. Ja kuigi Keiser (Guido Kangur) elutargutab, et tema vähemalt proovis, siiski – igal eluetapil võiksid olla oma sinilinnud. Aega tagasi ei pööra.
Ometigi naerutavad Tolgi ja Maimiku loodud tegelased  mõnusalt oma otsingutel vaatajaid. Samas on filmis ka mingi üldiinimlik soojus ja headus peidus. Naerad, aga tegelikult sügaval südames tunned, et siin oleks nutmise koht. Noh, hale on.
Oma dimensiooni annavad filmile kohaliku konnatiigi staarid nihestatud rollides.
Lõbus oli. Kurb ka.
Ja kuigi lõpp kiskus päris traagelniitidega sketšiks, siis – eks muinasjutud lõppegi ootamatult ja üheülbaselt.  Puudus vaid lõpptiitrite ajal pappkuul kiikuv amorpoisikese kostüümis kadunuke noolega nooruslikkust mõne peateglase hinge laskmas. Ja tegelikult võiks iga linastuse ajal esireas mõni halli karvaga rokileedi nutunaiseks palgatud olla. Siis ei jääks hing kripeldama, et ma kogu filmi jooksul laia suuga naersin, kuigi mõne koha peal oleks võinud paar pisarat veeretada. Kasvõi haledusest.

8,5/10





TOIT: Ahjuomlett…millega iganes

20 03 2011

Aastaid püüdsin ma teha head omletti ja ebaõnnestusin korduvalt. Ma olin omelti super-ebaõnnestuja. Tundus ääretult ebaõiglane, et kuigi ma suutsin köögis enamvähem korralikult peaagu kõigis valdkondades oime tulla, siis elementaarse omletiga mitte.
Heitsin kõrvale katsetused pannil ja asusin omletiga ahju ründama. Tulemused olid endiselt otsadest kõrbenud, keskelt lagunevad, vale struktuuriga. Kuniks leidsin lihtsa lahenduse – veevann. Ma ei tea, miks ma polnud seda suutnud enne välja mõelda, miks ma polnud internetist otsinud. Ilmselt puhtalt eneseuhkusest – elementaarne omlett ja loll kokk. Igatahes lollikindel ja maitsev lahendus on selline.

Vajad:
9 muna,
500 ml piima,
soola,
1,5 tl küpsetuspulbrit,
paretud sinki/suitsukala/mida iganes hing ihaldab

Toimi nii:
Munad, sool, piim, küsetuspulber segada. Mina teen seda saumiksriga. Täidis kõrgete servadega vormi põhja, segu peale. Kõrgete servadega küpsetuspann ahju, vorm omletiga sinna peale ja kõrgete servadega ahjupannile umbes 2 cm vett. Küpsetada 175-180 kraadises ahjus umbes 40 minutit (mõnikord vähem, mõnikord rohkem. Oleneb pannidest ja ahjust). Oluline, et omlett oleks hüübinud, natuke kerkinud ja kenasti läbi küpsenud.
Kogu maagia. Nii lihtne see ongi.

 





MOOD ja POOD: Tally WEiJL

18 03 2011

Eile tegi Kristiine keskuses uksed lahti esimene Tally Weijl’i pood.
Totally sexy! Šveitsist, aga Pariisis joonistatava moega.
Noortele piigadele (või neile, kes hingelt noorena tunnevad ja kellede ihu veel kannatab noort väljanägemist). Rahakotile sõbralik.
Ma arvan, et roosade jäneste kaitse all olev märk leitakse kiirelt üles. Vähemalt nii on läinud umbes 680 ülejäänud poega 33s riigis.

This slideshow requires JavaScript.





TOIT: Veinivannis hani, kõht head-paremat täis

17 03 2011


Kuna kevad jonnib ja saabuda ei taha, siis olen mina köögis pöördunud kenade talviste toitu manu tagasi. Ilmselt hakkan peagi verivorsti tegema. Aga täna siis hanest. Kevade jonnimisele vastukaaluks.
Võta hani. Eeltöödeldud. See tähendab, et lind enam ei jookse, mune, sulgi tal seljas pole jne. Tavaliselt on sellised haned kaugelt toodud ja sügavkülma letis. Turul on kodumaised, ilma külmutamata. Nood on muidugi paremad.
Kui sinu hani on sügavkülmast, siis pead vaatama, et ta saaks korralikult toasoojaks. Ikka nii, et alguses tavalises külmkapis umbes päevakese ja siis köögilaual seniks-kuniks on pehme ja ahjuküps.

Pese hani, võta (sügavkülmast pärit linnul) kõhust sinna pakendatud siseorganid ja kael.
Määri hani soolaga kokku. Võid pipart ka natuke peale määrida. Mina soovitaks meresoola, jääb kaunim ja mõnusam.
Pane pann tulele.
Haki siseorganid (va kael) ja pruunista pannil õlis. Lisa hakitud sibul. Pruunista. Lisa hakitud pähkleid, üks hakitud õun. Natuke soola ja pipart. Nüüd lisa paar supilusikatäit pruuni suhkrut. Küpseta tibake. Seejärel topi kogu pannitäis ettevaatlikult (kuum!) hanele kõhtu. Õmble või pane hambatikkudega hane tagumine ots kinni, et kõik hää kõhus püsiks.
Aja ahi 180 kraadi peale soojaks.
Võta suurem ja sügavam pann. Pane hani kenasti pannile (kaela võid ka kõrvale panna). Vala panni põhja mehine (väga mehine)  klaasitäis valget veini. Kata kõik kenasti fooliumiga, et servad kinni oleks. Pane ahju. Küpseta 1,5 – 2 tundi.
Võta hani välja, eemalda foolium. Võta natuke pannil olevat vedelikku, lisa mett ja sidrunimahla. Kasta hane selle seguga. Pane hani (seekord ilma fooliumkatteta) ahju. Küpseta veel umbes tunnike. Tegelikult kae vahepeal ahjus toimuvat ja katsu hanekeses pehmust. Umbes 15-20 minutit enne küpsetamise lõppu vala liigne vedelik pannilt (Ettevaatlikult! Hani selleks ajaks pannilt eemaldada).
Ja valmis see lind ongi! Ja kõhus on tal ka hüva kraami.
Vedelikku võid jahuga paksendades kastmeks keeta, aga kõlbab ka niisama. Kõrvale sobib kartulipuder imehästi.
NB! Hani vajab kannatlikku meelt. Ja võib juhtuda, et esimesel korral ei õnnestu kohe nii nagu ette kujutasid. Pole hullu. Harjutamine teeb meistriks. Põhiline trikk on korralikult küpseda lasta ja sealjuures lindu mitte liigselt ära kuivatada.
Mida siis vaja läks: 1 hane, suurt sibulat, peotäis pähkleid, priske õun, mett, soola, pipart, tumedat suhkrut, poole sidruni jagu mahla.
Siin pildil on lind veel kenasti hõbedase teki all ja veiniuimas.





TOIT: Restoranimäng – 52 ja kaardipakk

16 03 2011

Vot sellise kaardipaki ostsin mõned nädalad tagasi. Ilusad tüdrukud Stockmanni eriletis müüsid. 11.20 oli hind. Mida selle raha eest siis peale kaardipaki pakutakse? Aga pakutav on tegelikult mõnus – mõnus kõhule, mõnus kvaliteetaja veetmise mõttes, mõnus rahakotile.
Iga kaart annab erinevas restoranis soodustust. Reeglina on soodustus selline, et kui ostad põhimenüüst toidu, siis saad samas vääringus (või vähem maksva) toidu valida tasuta. Täitsa hea diil.  Mängus osalevad restoranid on ülekaalukalt Tallinnas (34), aga ka Tartus (10), Pärnus (6) ja Mäos (2).
Vähemalt on minul nüüd küll motivatsiooni ja huvi tutvuda/taastutvuda hulga restoranide menüüdega.  Rahakotile kannataval moel ja elevust ning mängulist elementi ka küllaga. Kaardipakk kehtib novembrini (või midagi sellist).
Esimese külastusega BabyBack Ribs ja BBQsse sain kaardipaki ostmiseks kulutatu peaagu, et tasa. Nüüdsest kõik puhas võit:)! (Kusjuures minu väike skepsis, et võibolla ei tea teenindaja antud kaardipakist ja mängust midagi ja ma pean selgitama hakkama jne,  ei saanud kinnitust. Teati ja tunti!)
Kuna ilusaid tüdrukuid Stockmannis enam müümas  ei ole, siis huvilistele: info ja ostuvõimalus on siin.





FILM: Sa kohtad pikka tumedapäist tundmatut/You Will Meet a Tall Dark Stranger

15 03 2011

Antonio Banderas, Josh Brolin, Anthony Hopkins, Gemma Jones, Freida Pinto, Lucy Punch, Naomi Watts ja “dirigeerib” Woody Allen. Mida selliselt tiimilt võib oodata? Kõike ja seda omamoodi vürtsitatult.

Alfie (Anthony Hopkins) ja Helena (Gemma Jones) on peale aastakümnete pikkust kooselu lahku läinud.  Nende tütre Sally (Naomi Watts) ja tema abikaasa Roy (Josh Brolin) kooseluvankrit kõigutavad karjääri ja varase keskeakriisi käänud. Alfie leiab oma ellu peenemat sorti elukutselise lõbulinnu Charmaine’i (Lucy Punch) ja püüab tast uue ringi kodukana raha ja asjade maagilisel jõul vormida. Roy püüab keskea- ja loomekriisist väljuda vastasmaja hapra muusiku Dia (Freida Pinto) kaasabil. Sally koob lootuste võrku oma tööandja, kunstigalerii omaniku Gregi (Antonio Banderas), persooni ümber. Helena pöördub lahenduste leidmiseks selgeltnägija manu.
Selline seltskond, sellised suhted. Lisaks loominguvargust ja mehised sõõmud viskit. Romantilist vihmasadu ja tähenduslikke ehteid.
Inglismaa. Ja meie, vaatajad, siseneme näidatavasse ja väljume. Lood toimisid enne meid ja jäävad meist toimima. Nagu elu. Elu, mida meister meile näitab korraks kui peegeldust elupeeglist. Pelk viiv. Ei ole algust-lõppu. Ei ole lõplikke lahendusi. Nagu ka elus. Lõpp saab ju ikkagi siis kui viimane nael kirstukaande lüüakse (ja mitmete arvates ka mitte siis), mitte sõnapaariga The End.
Nauditav näidatav.
8,9/10





SALAAED: Jaana Varkki

15 03 2011

Salaaiaa ürituselt siis viimane pildirida ja mõtted. Viimane, aga mitte järjestuse mõttes. Jaana Varkki kollektsioon oli näidatutest kõige kantavam. Tegemist oli osaga kollektsioonist Carpe Diem. Hea rätsepatöö, head lõiked, istuvus. Printmustrid, mõni ootamatu värvisähvatus voodrist, ebasümeetriline kinnisrida.  Eradavärvlilised/puhtatoonilised (linased?) kleidid. Moodsale, aga piisavalt konservatiivsele naisele. Kollketsioon peaks ka Kaubamajas müügil olema.
Jaana Varkki veebikodu on siin.
Veel Salaiaast:
Lilli Jahilo kollektsioonist mõtted ja pildid on siin.
Kalle Aasamäe kollektsioonist mõtted ja pildid on siin.
Liina Steini  kollektsioonist mõtted ja pildid on siin
Xenia Joosti kollektsioonist mõtted ja pildid on siin.

Jaana Varkki Carpe Diem:

This slideshow requires JavaScript.

Kokkuvõtvalt Salaaiast:

Ei  taha pikalt „sõnu teha“. Meeleolukas üritus. Hariv. Silmailu oli piisavalt. Sellised „rahvavalgustusüritused“ võiks toimuda kvartaalselt.
Ženja Fokin: 12 points!





FILM: Rapuntsel/Tangled

14 03 2011


Selgituseks: minu lapsemeelsele hingele sobivad Disney filmid väga hästi. Ja häbenemata võin öelda, et nii mõnedki pisarad poetan tavaliselt filmi vaadates. Vot nii.
Rapuntsel ei petnud lootusi. Pilt on kaunis. Tegelased on sellised nagu ühed tõelise (ja natule moodsama) muinasjutu tegelased peavad olema. Natuke koomilised, kaunid, vaprad, õelad, alatud, koledad…Kõik nii nagu peab.
Raviva juuksepahmakaga kuldkihar on titena röövitud ja lossitorni lukustatud, et kuri moor saaks tema abil ilu ja nooruse  inkvisitsiooni altarile oma võlts(tervendatud) nooruse tuua. Ma ei tea, kuidas teiste silmale ja mõttele, aga mulle meenutas kuri moor 99% Cheri. Kahju kohe, et polnud tema, kes hääle tegelasele andis. Loost edasi.
Kuldkiharal on sõber Pascal (kameelion) ja unistus näha kord aastas taevasse tõusvaid tähti/imet.
Saatus toob Rapuntsli ellu hurmurist võrukaela, kellel natuke pikad näpud. Seiklus areneb ja kaasa löövad kõrtsitäis peiareid ja elukunstnikke ning  väikeste isiksushäiretega kuninglik hobune Maximus. Ja siis läheb kõik lõpuks nii nagu peab.
Nagu eespool mainisin, visuaal on väga kaunis. Rapuntsli linnaskäigu lillekirjaline punupats ja noored paadis laternaid vaatamas – imelised vaatepildid.
Kui midagi filmile ette heita, siis seda, et Disney stuudio võlurid on vaatajate kõrvad ära hellitanud seda sorti muusika ja lauludega, mis meeltesse kinni jäävad ja sind jupikese aega saadavad. Mõnikord suisa aastast-aastasse. Aga kahjuks Rapuntsli filmist ei jäänud ühtegi meloodiat kõrvuisse kaasa kanduma. Tõsi, kaunis muusika ja laulud olid, aga meelde ei jäänud ja kaasa ei tulnud. Kahju:(
8/10





SALAAED: Xenia Joost

14 03 2011

Xenia Joosti naised olid siidised, pehmelt langevates kangastes. Lisaks natuke konkreetset joont ja lõiget. Aga kuna modellid olid enamasti gaasriidega kaetud peade ja nägudega, siis moodustus kummastav visuaalne kooslus. Silm haaras modelli, tema kaetud pead, liikumist, lehvivat gaasriiet ning see, mis oleks pidanud esile tõusma – mood, lõiked, kangad, jäid tahaplaanile. Tegelikult mitte tahaplaanile vaid oldi osa kummastavast kooslusest. Naiselikust saladusest ja protestist.  Midagi sellist. Igatahes meeldejääv esitlus.
Xenia Joosti veebikodu on siin.
Lilli Jahilo kollektsioonist mõtted ja pildid on siin.
Kalle Aasamäe kollektsioonist mõtted ja pildid on siin.
Liina Steini  kollektsioonist mõtted ja pildid on siin.

Xenia Joosti kollektsioonist püütud hetki:

This slideshow requires JavaScript.