FILM: Rotilõks

4 04 2011

Kolm kodanikku, kellel elumuredele lisaks ühine mure – rahatähti napib.
Fotograaf (Natalja Murina-Puustusmaa), kelle “15aastat tema elust kadunud” isa vajaks operatsiooniks hunnikut raha; kinnisvaramaakler (Ilja Nartov), kes on poolele linnale võlgu; poeet-kirjanik Moskvast (Kirill Käro), kes on ennast naiste läbi elurataste vahele keerutanud.
Neid kolme seob sotsiaalsetes suhetes poliitik Toomas (Mait Malmstein) ja tema korraldatud saatuslik pidulik labrakas.
Peol jääb kaduma suurem summa raha ning need kolm rahatäbarat on peamised kahtlusalused. Juurdlust hakkavad toimetama  endised miilitsad. Natuke põnevust ja vägivalda. Ja lõpplahendus. Puhastus.
Ma ei taha selle filmi kallal virisema hakata. Lihtsalt nii palju head on öelda, aga…Noh, mis teha: ütlen kohe alguses ära, et teemasse sissejuhatus on pikk (aga mitte igav!) ja järgneva aktsiooniosaga kuidagi balansist väljas. Stsenaarium võiks olla tüsedam ja teravam. Saigi öeldud vigin. Nüüd heade asjade manu.
Näitlejatööd on väga head. Vaatad ja naudid ja samas tekib kurbus hinge, et meil nii paganama vähe filme tehakse. Tahaks näha rohkem “meie omade” filmirolle. Ka näitlejate omavaheline koostöö on nauditav.
Tegemist on ka omapärase “integratsioonifilmiga”. Uue aja film. Sujuvalt vahetatakse eesti ja vene keelt. Ma ei olegi teist nii head eesti-vene kogukonna kooseksisteerimise filmi näinud. Selline hästi…igapäevane. Aus.
Natuke tarkovskilikku sümboolikat on ka päris hästi eksponeeritud. Vesi, dušš, pesemine, puhastumine, uueks saamine. Töötab päris hästi.
Mõned hingesööbivad stseenid. Kõik peategelased on sissepoole elavate traumadega moodsad Põhjamaa tüübid, seega on filmis otseseid emotsioonipuhanguid vähe. Enamus öeldakse silmavaate, korraks krampuva lõualuu või sõrmede rusikasse surumisega. Äärmuslikul juhul lastakse püksi, ilma ühegi emotsioonita näos. Vastukaaluks on emotsioonipuhangud selle võrra eredamad. Murtud poliitiku nutt oma ohvrile toetudes, hetkel, mil ta adub, et nüüd on tõesti kõik läbi. Ilma selle stseenita ei saaks järgneda Lahendust ega Ümbersündi. See hetk on Patukahetsus. Juhuslik kuul oma Tumedama Poole Looja suunas, ka see on märk. Moodsa aja Poja Kojusaabumine.
Rohkem kirja ei panegi. Kes tark, läheb vaatab ise.
8/10

Advertisements

Actions

Information

2 responses

4 04 2011
MNC Broz Tito

Jõhker ja mitte midagi sümboliseeriv sümbolism – Aste II
_Natuke tarkovskilikku sümboolikat on ka päris hästi eksponeeritud. Vesi, dušš, pesemine, puhastumine, uueks saamine. (!)
_Mõned hingesööbivad stseenid. Kõik peategelased on sissepoole elavate traumadega moodsad Põhjamaa tüübid, seega on filmis otseseid emotsioonipuhanguid vähe. (!)
_Enamus öeldakse silmavaate, korraks krampuva lõualuu või sõrmede rusikasse surumisega.(!)

– Aitähh 🙂

4 04 2011
MNC Broz Tito

Esimene rida on ebaoluline – tahtsin algus pikalt-laialt ohumärkidest jutustada, aga loobusin viisakusest blogipidaja suunal.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s




%d bloggers like this: