ELUST ENESEST: hingeloom

20 04 2011

Ma olen väga skeptiline nõiajutu ja ravitsejate-nägijate-kuulutajate zumba-mumba osas. Tõsi, ma usun, et inimeses on erinevad energiad, mu vanaema ravis kätega. Tõsi, ega ta puujalga lehte ajanud ega vähki ära võtnud, aga väiksemad valud said ravitud. Ma usun ka seda, et vanadel rahvastel on iidsed ravivõtted, milledest on abi jne. Aga soola sisse puhumisest rikkus tõusma ei hakka jne.
Seda enam olen ma üllatunud. Eile ühel üritusel oli üks kena naine, massöör (mhmm: kas naissoost massöör on massöörija  või massööritar), kes muuhulgas ka Taimaal käinud kohalikke tarkusi õppimas. Tal oli kaasas ka välgutabamuse saanud puust haamer ja vai(?), millede abil siis punkte ja kanaleid pidavat läbi koputatama. Väikese (ca 10 minutit) näidis-koputamise ja siis venitamise ta mulle ka tegi. Ja…vat siis algas huvitav osa. Nagu mesilased oleks puukoore alt välja roninud, mingeid trasse pidi sibises vaikselt selja sees ja mööda kätt ja jalga ja …kirjelda nüüd kirjeldamatut – mõttepilt tekkis (samal ajal ma tundsin, kuidas ta vastu mu vasakut jalga end silis) punase-oranžikirjalisest rikkakarvalisest kassist. Samal hetkel ma teadsin, lihtsalt teadsin: et näe, minu hingeloom.
Vot, selline lugu. Kummaline, aga kuidagi hästi vabastav oli see kogemus/elamus (?). Ma küll ei tea, mida selle teadmisega nüüd edasi teha:) Aga vähemalt, ma tean – nägin oma hingelooma. Mida iganes see siis ka ei tähenda:)

Advertisements

Actions

Information

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s




%d bloggers like this: