ELUST ENESEST: unistustest

3 05 2011

Unistused on eriilmelised ja erikarvalised. Eks need uhkemad ole suhkruvati moodi ja puhevil. Teised jälle teistmoodi. Mulle meeldivad väikesed karvased ja sihikindlad unistused. Pisut okkalised ja sellised, mis eneses ilusat saladust peidavad. Umbes nii nagu see lille okkaline lapsekribu, kes suureks saades on uhke õis.
Olgu millised unistused on, ilmselge on, et nad peavad olema. Ilma ei saa. Ilma unistustusteta on kurb ja hall nagu kodumaine sitt suusailm. Ja kui ei unista, siis ei tea millist sinilindu püüda ja kuhu poole siht seada.
Unistamise järel peab ikka natuke mõtet ja tegu ka olema. Alles läbi särava mõtte ja talupoegliku higipisarais töö sirgub okastaimest kaunis õis.
Need päevad, mil enam unistada ka ei jaksa, on need, mis võib eluloo prügikasti poolele kanda. Unistada peab ikka jaksama. Unistusest teoks. Unistus toeks teoks saamisel.
Ilusaid unistusi!

Advertisements

Actions

Information

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s




%d bloggers like this: