FILM: Hanna

24 07 2011

Tsiteerides (ebatäpselt) klassikuid: “Mõni koht oleks võinud kui minu Tiidu kirjutatud olla, aga siis äkki see imelik Pisuhänd…”
Umbes samasugused kahetised emotsioonid ja mõtted on minul filmi “Hanna” puhul. Selels filmis on midagi. Selle midagi moodustavad imeline peaosatäitja  Saoirse Ronan (kui tähesära tüdrukut ära ei riku, saab temast filmimaailma raskekahurvägi); imelised kümmekond minutit filmi alguses; mõningad väga hästi üles võetud pikad kaadrid.
Aga siis see teine pool: pigem koomiksiks sobiv lugu. Tõsi, sellele sekundeerib mõnes kohas äärmuslikult klišeelik pildikeel, mis tegelikult naelutab sind ekraani ette.
Teismeline supertüdruk, tapjaks kasvatatud – ma ei tea, kas on sündinud uus Superkangelaste perekonna liige, kelle tegemistest veel annab filmi teha? Mis olulisem, ma tegelikult ei taha selliseid kangelasi. Ei taha mõttetut vägivalda ja inimtappu. Isegi siis, kui see kõik toimub mingi ebamäärase kättemaksu või eesmärgi nimel.
Eriti ei taha seda kõike Norra-sündmuste valguses…
Aga ma väga ootan Saoirse Ronan’i uusi rolle.

Advertisements

Actions

Information

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s




%d bloggers like this: