RAAMAT: Peeter Vihma. KÄTTPIDI KEENIAS ehk kümme lugu läbikukkunud vabatahtlikult Ida-Aafrikas

29 07 2011

Valge mees läheb Aafrikasse ja leiab…suuresti ikka erinevaid tahke iseenesest. Aafrika “ei anna ennast lihtsalt kätte” ja valge mehe kommete ja tõekspidamistega pole kohapeal eriti midagi teha. See on üks teine maailm. Seda teistmoodi maailma ja selle elanikke Peeter Vihma kirjeldab. Ausalt ja läbi oma kogemuse ning valge mehe kannatuste. Või pigem mitte kannatuste vaid arusaamatuse, jõuetuse. Kui sa näed, kui asjad on pahasti, aga sa ei saa ka kuidagi aidata. Sest sinu aitamist ei taheta, ei peeta vajalikuks, ei saada aru. Ainuke abi, mida mõistetakse on valge mehe raha ja seda võetakse nii hea meele, kavaluse kui hirmutamisega.
Umbes sellise pildi sain raamatut lugedes. Kusjuures see kõik on kirja pandud ehk isegi natuke aafriklasele omase minnalaskmismeeleolus või midagi sellist.
Selleks, et üldse hakata Aafrikat mõistma, peab ilmselt seal elama aastaid. Kui siiski. Me oleme erinevad. Nii see lihtsalt on ja selles on nii oma võlu kui valu.
Lõpetuseks. Tahaks näha seda dokfilmi, mille tegemisest raamatus juttu oli, aga millele ei leidnud kuskilt viiteid. Ja kurjustavat ka: need paganama mustvalged (ja millegi pärast ka ebakvaliteetsed) fotod raamatus teevad kurjaks. Loed ja lood kujutluspildi ja tahaks vaadata värvilist ja detailset salvestust tegelikkusest, aga …no ei näe. Mustvalge kehva kvaliteediga tuhmus. Kurb ja karm. Ilmselt peaks kirjastajaga kurustama.

Advertisements

Actions

Information

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s




%d bloggers like this: