RAAMAT: Mika Keränen: Minu Supilinn. Tõelise elu mekk

18 09 2012


Väike Puust Linn. Tuul kõnnib tänavatel, lohuliseks käidud lävepakust immitseb päikesesoojas õrnalt tolmu ja puidu lõhna. Suvi on rauge ja rammestunud ja talvel on ahjusooja maitse. Inimesed. Inimesed on inimesed.
Ma olen lapsest saati Supilinna…ei, armastanud on vale sõna. Tegelikult on Supilinn lihtsalt minu jaoks kogu aeg olemas olnud. Juba mu ema ristiema elas Supilinnas ja mõned lapsepõlve tuttavad. Pigem ei kujutaks ma Tartut ette ilma Supilinnata (nagu ka ilma Karlovata, Tähtvereta jne). Supilinn on Supilinn. Tartu põlisosa.
Ja nüüd on üks Soomemaa juurtega tartlane pannud kirja oma Supilinna armastuse. Hästi on kirjutanud. Selline natuke hingevahele pugev ja ühe hingetõmbega (olgu, ühe õhtuga/ühe korraga) läbiloetav.
Soe raamat, inimlikust maailmast. Maailmast, kus elul on lõhn ja värv, oma rütm ja hoog. Kus trepid naksuvad ja kus lapsed veel tänapäevalgi kula ja muna mängivad. Elust Supilinnas.

Advertisements

Actions

Information

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s




%d bloggers like this: