FILM: THE WOLF OF WALL STREET (2013)

10 02 2014

Image

Tänavuste Kuldmehikeste jagamisel on esile tõstetud lood, mis pärinevad elust enesest. (Kapten Phillips, Philomena, 12 aastat orjana, Elujanu, Wall Streeti hunt). Eks ole õigus neil, kes on kinnitanud, et elu ise sünnitab kõige uskumatumaid lugusid. Ja samas…kõige elulisemaid. 
Wall Streeti hunt on tegelikult üks lõpmatult pikk film (ca 3 tundi), mis on kaadrist kaadrini täis raha, sügavat ahnet iha raha järgi ja kõike seda, mis suure rahaga kaasas käib – ohjeldamatul hulgal alkoholi, proste ja narkot. Seniks kuniks õhule ehitatu haitub. Või nagu muinasjutus – õiglus võidutseb, head võidavad ja halb saab karistatud. 
Tegelikus elus on lõpp veelgi ilusam. Peategelane kannab pisukese karistuse, puhastub ja saab kõrgetasemeliseks müügikoolitajaks – elu ise on hulga parem kirjanik kui mitu kunstilist kirjatsura. 
Minu jaoks olidki filmi kõrghetked Jordan Belfort’i (Leonardo DiCaprio) müügikõned. Neis on hoogsat reaalsusega näkku lajatamist, peaaegu religioosset raha kummardamist, eredat iha…ja veel kümneid pisidetaile, mis koos moodustavad nii paganama heas vormis käsu oma tuleviku vormimiseks – Müü! 
Nendest kõnedest lähtudes tahan ma tegelikult kuulata ehtsa Jordan Belfort’i müügikoolitust. Usun, et see oleks meeleolukas. Arvestades, et härra läheb asap maailmatuurile, ei tundu see isegi võimatu. Mees pole vähemalt taganenud oma uskumusest – kõik tuleb rahaks keerata. Ja seda ta oskab. 
Ma ei tea muidugi kui karismaatiline on tegelik Jordan Belfort, aga Leonardo DiCaprio mängitul on küllaga karismat. Ja muidugi on Leonardol ka näitlemisoskust. Kuldmehikese nominatsioon ka talle selle eest. Neljas kord juba. Ja karta on, et Leonardo suhtes senini kiuslik olnud Akadeemia ei ole ka tänavu lahkem. Kahjuks. 
Lisaks Leonardo nominatsioonile on filmil veel 4 nominatsiooni. Martin Scorsese võiks oma töö eest selle filmiilma tähtsaima kulla saada küll.
Hindan: 9/10

PS Käivitan tasapisi-otsapidi oma uut veebi hoogne.weebly.com, aga nn üleminekuperioodil duubeldan oma isiklikke mõtteid ka siin. 





JOOK: Mõdu (Saku; 4,0%)

6 05 2011

Juba paar nädalat tagasi mõtlesin, et peaks kirjutama Saku poolt tehtavast mõdust.
Hää rüübe. Magus ja mõnus.
Selline täisealise Puhhi jook.
Omajagu ohtlik – jood ja ei saagi aru, et boonusena kõhu paitamisele võib ka purju teha… Aga hää, mõnus, magus, mämm-lurts-lurr…
PS. slogan: benigno numine...peaagu nii ongi:)





TOIT: Kishmish

18 04 2011

Kishmish on üks äraütlemata vastuoluline koht. Väljast vilets, aga seest suurejooneline. Tõsi, suurejoonelisus on idamaise ja slaavi suurejoonelisuses segu. Harjumatu kesklinna kontoriinimesele, aga seda elamusrikkam on kogemus.
Lühidalt – eks ta veider paik ole. Aga … söök ja köök on super. Tõsi, kui sa oled see sööja, kes ainult ööbikukeeli pastinaagipisaratega on harjunud tärgeldatud linalt ja hõbenõudelt sööma, siis… ilmselt Kishmishi köök ei meeldi. Aga need, kes armastavad šašlõkikest ja kebabikest ja dolmakest ja gruusia köögikest ja …neil on pidupäev ja pidusöök. Suu matsub ja mingil ajal saab selles söögikohas ka vist jalal tatsuda lasta, aga …seda osa ma ei julge soovitada. Söögikoht on 24h ööpäevas lahti. Tõsi, päevasel ajal on söögihinnad ühtmoodi ja ööpimeduse ajal teistmoodi.
Koduküljel rohkem infot. Klikka siin.
Igatahes – sõin ja jõin seal minagi. Mõnus oli.

This slideshow requires JavaScript.





ELUST ENESEST: ma olen sõltlane…

9 04 2011

FB annab juba 10 minuti teadet, et miski on valesti. Rahunegu ma maha, kõik laabub…Aga mu ärevustase on kõrgel…maailmas  on midagi valesti…isegi magama minna tundub kuidagi ebakindel – SÕLTLANE…. Tegelikult kurb ju…





RAAMAT: HELEN EELRAND. “Pasodoble”

8 03 2011

Autori esimene romaan.   (Aja)kirjutamisega on autor varem pikalt kokku puutunud. Hispaania vallutas paar aastat tagasi autori hinge ning ta kolis koos mehe ja lastega sealse päikese all. Niipalju taustaks. Nüüd raamatust.
Lugu eelkeskealisest naisest, kes eneselegi mõistusevastaselt armub hispaanlasesse ning, mida kõike see tema ja ta eluga teeb.  Rääkimata lähikondsetest.
Armastuslugu naise poolt vaadatuna, väike vahemäng külmal maal, teise peategelase poolt vaadatuna. Tavaline elu. Üks lugu paljudest. Armastuse mõtleb naine pigem ise enese jaoks suureks. Nagu tihti ka elus.
Minu jaoks jäi raamatus nii mõnigi emotsioon ja/või sellest tulenev tegevusliin väheusutavaks. Samas, eks armuhullusest end segi mõelnud naised ilmselt võivadki käituda põhjendamatult ebaloogiliselt ja väheusutavalt. Natuke liiast oli ka kõrvaltegelasi, kes tundusid võõrkehadena. Nad ei andnud midagi loole juurde. Loed ja ootad, et mis liin siit nüüd areneb, aga ei miskit.
Tegelikult ei taha ma üldse kuri olla. Naistekas, lugu Armastusest ja …Ükskõiksusest. Üpris lobeda sulega kirja pandud. Esimesele vabandatavate konarlustega.





Kaunist pidupäeva!!!

24 02 2011

Hommik. Terve kaunist pidupäeva ootab ees.
Ma olen südamest uhke ja õnnelik selle üle, kes ma olen ja kus ma olen. Et mu lapse saavad elada vabas Eestis, riigis, millest mina nende vanuses ainult und ehk julgesin näha. Me kipume argipäevas unustama, kui suur õnn see tegelikult on.
Palju õnne meile kõigile!





FILM: Sotsiaalvõrgustik/The Social Network

18 01 2011

Pean ütlema, et ma olin ülimalt üllatunud, et see film sai Kuldgloobuse (+ veel alamkategooriate kuldseid maakerasid sh režissööritöö eest).  Ei, see ei ole sugugi halb film, aga kas ta parim on? Minu silma ja maitse järgi kindlasti mitte.
Mõistan, et filmil on meeletu vaatajaskond ja läbi selle mingi kummastav sotsiaalne sidusus (või midagi sellist). Facebook on ju osa elust. Vähemalt paljudel. Õigemini jaguneb moodne maailm kaheks: need, kes on FBs ja need, keda pole. Need keda pole, on ilmselges vähemuses ning mingi tasandi infolevikust eemale jäetud. Mida see omakorda kaasa toob, ei ole ilmselt veel psühholoogidele-sotsioloogidelegi selge. Eks see selgub aastate pärast. Kuigi ma ei usu, et FBi ootab Orkuti saatus. Ei taha uskuda, et ta kogukonna poolt nõnda kiirelt penisonile suunatakse. Aga filmist.
Pole see film puhas dokk ega puhas mängufilm. Samas, sellisena jääb ta kultuurilukku ning järgmise põlvkonna jaoks on sedapidi jutustatud lugu juba reaalne ajalugu. Kus on tegelikud tõe ja tõlgenduse piirid, seda teavad ikka asjaosalised ja ju nad kunagi ka pakse ja igavaid analüütilisi raamatuid kirjutavad. Filmitõde on küllaltki lustlik ja intriigiderohke, aga, mis siin elus poleks kui mängus on raha ja ilusad tüdrukud, napsu ja nalja. Seda kõike noorte inimeste käes. Eks ikka pidu ja pillerkaar ja tagumiku lohku tõmbamine. Kaunistavad seda lugu natuke asotsiaalse olemisega geeniused ja edasipüüdlikud heast perekonnast spordipoisid.
Selline natuke pärisajaloole konkureeriv moodsa aja film moodsatest tegijatest. Igav ei olnud. Aga suurt kunsti ka ei näinud. Aga ega siis film peagi olema nagu 500-eurone, et kõigile võrdselt meeldib:)