RAAMAT: Airi Ilisson-Cruz: Minu Austraalia. Kuidas ma vahetasin raha aja vastu

26 01 2010

Üks õnnelik lugu. Õpetlik ka. Õpetlik neile, kes plaanivad kaugel maal lihtsat (haridust ja kvalifikatsiooni mitte nõudvat)  tööd tehes maailma näha ja vaadata. Eks tunduvad need tagasitulnute jutud, mis kamina ees kõneldud, tagasivaatavalt ikka ilusad ja kerged, mõnikord naljakad olevat, aga Minu Austraalias on nii mõnedki seigad päris otsesõnu kirja pandud, et …kokkuvõttes on need piimajõed ja pudrumäed ikke jupp maad madalamad ja elu keerulisem. Ja raske, raske füüsiliselt, isegi siis kui hinges on vaid augud, mida kaugele mindi uute emotsioonidega lappima.
Aga Minu Autraalia pole pelgalt üks töö ja vaev, teismoodi maailm ja mina lugu. See on omamoodi väikene muinasjutt ka. See kõige vanem ja ilusam: kuidas kuukiirtes kahes üksikust hingest saab üks ja hiljem tullakse kuldne kuu selgas ja …ja nüüd on autoril oma kodu kaugel ja oma kallis kodus ja tillukesed jalad tatsavad sooja päikese all. Kaugel ja samas nii lähedal – nii võib vist öelda selliste lugude puhul. Peamine, et jaguks ikka pikalt-pikalt selle kuu kiiri…

Kokkuvõtvalt:

  • Alapealkiri, et vahetati raha aja vastu, võiks olla täpsem – raha vahetati elu vastu. Igas mõttes:)
  • Vabandatagu mu rumalus. Olen raamatut korduvalt ja korduvalt vaadanud ja vat, ei tunne ma seda taime, mis esikaanel. Kas mõni tark võiks mind harida? (Ma loodan, et see on ikka taim, mitte näiteks kohaliku algse jalgpalli käepärane mudel).
  • Ja kõigi nende Minu-sarja raamatute puhul tunnen ma puudust enamatest piltidest. Eks see ole nii, et kui autor nii avameelselt oma elust kirjutab, siis tahaks ju ka juba nn perealbumi kiigata. Võibolla oleks abiks kui võimalusel oleks raamatuga nn kaasas link, kust huvilised saaksid veelgi rohkem pildimaterjali. Sama album omakorda võiks ju tekitada huvi siis ka raamatut lugema… Vat selline mõte tekkis.