FILM: Kadunud linn/The Lost City

9 08 2008

Ääretult kurb ning traagiline perkonnasaaga, mille taustaks kõlab nuttev kuid kaunis muusika ning mille traagilisi momente käivitavaks jõuks on revolutsioon, inimeste unistused ning erinevad arusaamad elust. Film, mis peamiselt näitab ühe perekonna lugu, kuid ei analüüsi, ei moraliseeri, ei põhjenda. Kurblooline paratamatus ning kulgemine. Ühe perkonna lugu, paljude perekondade lugu, rahvuse lugu, põlvkonna lugu.
Traagikale ja vägivallale kontrastiks on filmis imalmagusaid ja kuid ka hingematvalt ilusaid looduskaadreid ning muidugi muusika.
Kohati isegi meie ajaloost tuttavlikud olukorrad: ühe pere mitu poega, igaühel oma arusaamad elust ja poliitikast. Ja see esimeste heitmise ja tagumiste tapmise ja keskmiste kojutulemise rahvatarkus. Fico Fellovi (Andy Garcia) on maineka perekonna vanim poeg, Havanna parima ööklubi El Tropico omanik, kes püüab olla kaitsev vend, hea poeg, tulevane perkonna pea ning väärtuste edasikandja. Samas on temas seda keskmiste kojutulijate tarkust. Tõsi, antud loos jääb kojutulemine kunstiliseks, mitte reaalses ruumis toimivaks. Ning kuigi isa kell (kestmise sümbol, mida armastavad paljud kirjanikud ja kinomeistrid) võetakse revolutsiooni fondi, jääb siiski kõigi kohtumiskellaajaks kell kuus. Täpselt kell kuus. Ja kuigi konkreetselt oma perekonna kilde, keda kokku kutsuda ja hoida, on vähe, on olemas oma rahva killud ja unistused ja vabadus ja kohtumispaik kell kuus.

7/10