SALAAED: Müstika Maagiline Teater

12 03 2011

Nagu eelmises postituses mainisin: pakkusid Kalle Aasamäe kollektsioonile vürtsi ja graatsiat kolm Müstika Maagilise Teatri neidist. Minu fotodele hetkepüüdmise oskus jäi nende graatsia pilti vangistamisel kesiseks. Liikuvuses on need neidised lummavad.

This slideshow requires JavaScript.





ELU: Argentiina tango, mu arm

29 10 2010

Nüüd ma tean. Kui ma võiks ja saaks valida enesele “vaba-kui-tuul-kui-metsik-hobune” elik “söö-palveta-armasta” aasta, siis ühe valikuna läheksin ma kindlasti Argentiinasse tangot õppima.
See 19. sajandi lõpus Rio de Plata ümbruse linnade puhvetites kirest ja ihast, ilust ja alkoholist, hinges olevast rõõmust ja kibedatest pettumustest jutustatud lugu on tänini lummav. Erk ja kibemagus. Ilus. Hästi tantsitult kindlasti isegi nii intiimne, et kohati on natuke isegi piinlik vaadata.
Tegelikult ei oskagi ma veel seda kõike sõnadesse panna, sest Argentiina tango on kahjuks üks nendest tantsudest, mida ma ei oska. Ja kui pole ise varbast juustejuureni tunnetanud, siis ei ole ju midagi süvitsi kobiseda. Saab ainult jagada seda, mida silmailuks nähtud.
Panen siia ka kaks USA eelmise hooaja Tantsud Tähtedega Argentiina tango linki. Neis jääb seda intiimsuse hetke pisut väheseks, aga ilusad on küll.
Jah…ja muidugi – It Takes Two to Tango…

Nicole Scherzinger ja Derek Hough (tango algab 1:30) tantsivad siin.

Evan Lysacek ja Anna Trebunskaya (tango algab 1:10) tantsivad siin.

 





FILM: Rütm kisub kaasa/Take the Lead

10 08 2008


Galantne tantsuõpetaja Pierre Dulaine (Antonio Banderas) hakkab vabatahtlikult raskestikasvatatavatest getokooli inimesekutsikatest tantsu abil õigete väärtushinnangutega kenasid ja kombekaid ühiskonna liikmeid vormima. Raskuseid on omajagu, aga eks nad ole kõik ületamiseks ning nõnda karastub teras ning lihvub teemant.
Ühelt poolt vaadates on see kõige klassikalisem klišeedes kinni olev film ümberkasvamisest, hoolimise, keskkonna, eeskujude ja eesmärkide tähtsusest noore inimese elus. Analoogseid lugusid on ikka tehtud. Teiselt poolt vaadates on see klassikaline nn tantsufilm, kus palju liikumist, muusikat ja tantsukvaliteedi arengut läbi ja koos isiksuse arenguga. Mis teeb aga selle filmi teistest erinevaks?
No, eks Banderas ole šarmantne ja seksikas, noored osatäitjad on särtsakad (palju varasemaid tuttavaid teleekraanilt: “koduperenaine” Alfre Woodard, “Ameerika otsib supermodelli” Yaya, “Degrassi kooli Paige” Lauren Collins jt), tantsunumbrid (miksid klassikalistest võistlsutantsudest ja hiphopist) hästi monteeritud ning muusika hoogne. Aga filmi suurim väärtus on tegelikult see, et kogu lugu põhineb tõsilool. Tantsuõpetaja Pierre Dulaine on täiesti olemas, tema nn tantsuteraapia avalikes koolides on toimiv süsteem ja igal aasta võistlevad uued pardipojad luigeks saamise nimel. Ja mis oluline, tegemist pole arhiivitolmust ja kaasaegsete mälestuste pärit persooniga vaid täiesti reaalse inimesega, kes ka paregu elu ja töötab kõrvuti meiega. Isegi filmis võib teda mõneks hetkeks tantsuvõistluse kohtunikuna näha ning filmi klassikaliste tantsunumbrite seaded on paljuski tema käe ja jala all lihvi saanud. Ning New Yorgis aadressil 25 West 31st Street on härral tegutsev tantsustuudio (kolm kaksisveed, eespernimi ja com, lugege ise!). Selline on elu. Ja film on ka hea ja hoogne. CD-l olevad lisad on kirsiks vahukoorekoogil. Lõpetuseks väike ving pealkirja teemal. Film on ikkagi juhtrolli võtmisest (ükskõik siis kas elus või tantsus), mitte sellest kuidas rütm omasoodu kaasa viib.

6.5/10