Lilleneiude tegemised: karneval, karneval, karneval…

Lilleseadmine: Helsingi lahtised meistrivõistlused

13. aprillil peeti kodu- ja aiandusmessi raames ka Helsingi lahtiseid meistrivõistlusi. Osavõtjaid 23. Nende hulgas ka Saale Halla. Kohtunikekogus oli samuti Eesti esindatud. Priit Press oli üks hindajatest.
Kokku tehti kolm tööd.
Esimene töö oli lillekimp. Teema: Marry Me (mis on tänavuse Soome Eurovisiooni laulu pealkiri) ja pühendusega Krista Siegfrids’le (kes on selle laulu laulja). Kahjuks läks tänavu nii, et mina kimpe ei näinudki. Kui jõudsin, olid need hindamiseks viidud ja kui hiljem väljapanek tehti, olin mina juba laeva peal. Tegelikult ei saanud ma üldse tänavu häid pilte. Aega jäi napiks ja ruum, millel lilleseadajad töötasid oli vähene. Allpool on lihtsalt üks valik teise ja kolmanda töö erinevatest tööfaasidest. Mingi ülevaate saab.
Teine töö oli Kevadlaud. Töös tuli kasutada etteantud materjali. Töö tuli vormistada laua peale. Töös tuli kasutada nn soft-bag’e. Ja neid viimaseid suisa 10 tükki. Omapärane žanr ja vorm. Läheneti erinevalt.
Kolmas töö oli Kastepiisad. Vormistati etteantud materjalist rohelise klaasist aluse peale. Läheneti erinevalt, kes tegid oasisekuuli peale lilledest seadet; kes tegid aluse ümber traadist, pärlitest ja vähestest õitest raamistust. Noh, ja oli ka neid, kes kasutasid kõike ja rohkem.
Kokkuvõtvalt. Oli huvitav vaadata. Erinevaid tehnikaid ja tööstiile. Kahju, et ei saanud korralikku pildimaterjali. Keda huvitab punktitabel, siis see on siin. Ega need numbrid palju ei räägi, aga lihtsalt.
Ja nüüd siis natuke pilte:

Lilleneiude tegemised: kevad ripub õhus

ELUST ENESEST: See on me maa – kummikud aastase järelmaksuga

Üks e-kaubamaja saatis eile sellise pakkumise. Tahan kohe jutu alguses selgitada, et mul pole mitte midagi halba antud kaubamaja kohta mõttes. Samuti meeldivad mulle Hunter’i kummikud. Head, kvaliteetsed, oma hinda väärt. Hea meelega kannaksin. Aga…
Vat, see järgnev mõte ongi see, mis eilsest saati peas karussellitab. Pagan, mis elu see on, kus korralikke kummikuid peab ostma aastase järelmaksuga? Meie kliimas, kus korralikud kummikud on investeering tervisesse? Kurat, kummikud pole ju mingi luksuskaup…
Samas: ilmselt on e-kaubamaja teguviis ainuõige, sest nõndamoodi saavad enesele korralikke kummikuid lubada ka keskmise palga saajad. Noh, kui mitte enesele, siis lapsukesele. Ikka paremad ja vastupidavamad kui säästupoe 15-eurosed.
Ja ikkagi: kas peagi on käes aeg, millal saad pisut puhtamas ja peenemas söögikohas tellida järelmaksuga prae. Pitsikese haljast kannatab ehk kohe maksta.
Ehh, elu-elukest…

Lilleneiude tegemised: kevadised kingad

ELUST HETKI

Elavad pildid. Lõpuks jõudsin kinno ja sai film ära vaadatud. Mulle  meeldis. Oli huumorit ja oli eluokkaid. Meeldis ajaloo käsitlus läbi inimsuhete, lihtsate inimeste. Ajalugu kuskil taustal kulges, sooritas, kohutas, võitles, vägistas, hävitas, aga inimesed …olid inimesed. Ikka oma igapäevas kinni ja tasa ja targu kulgemas. Midagi sellist. Aga meeldis. Raamjutustus oli ainuke, mis päris silma mööda polnud, aga samas, ilma selleta ju ka lugu jutustada poleks saanud. 7,5/10

Kevad murrab läbi. Hoolimata külmast ilmast, igavesest lumekeltsast ja jätkusuutlikust talvest – minu krookused on läbi murdnud!

Shrek. Parafraseerides klassikuid: “Aga muidu oli täitsa tore tükk”. On häid rolle ja igav ka ei hakanud. Mõni lavakujunduslik nipp oli päris hea. Kohatised kodumaised tekstiviited olid piisavalt naljakad. Eeslit (Mart Müürisepp)  ja lord Farquaad’i (Taavi Tõnisson) tuleb eriti hea sõnaga meeles pidada. Lapsevanemad võiksid arvestada, et päris-päris pisikestele on etendus ilmselt ikka natuke liiast.
7/10

Pühad. Olid ja otsa said. Mune sai värvitud ja pashat tehtud (esimest korda ise!). Puhatud sai ka. Mulle pühad sobivad.