FILM: Tühi maja/3-iron või Bin Jip

Sõnatud sõnumid. Nende kahe sõnaga annaks filmi lühidalt kokku võtta. Aasia inimeste mõttelaad on meie omast väheke erinev. Nende filmid on seda kohe palju.
“Tühi maja” (mille rahvusvaheline ingliskeelne pealkiri on siiski mitmuses, “Tühjad majad”) on kui unenägu – peaaegu sõnatu, vaikselt ennast loov ja jutustav romantiline lugu, mis on väheke reaalsuse suhtes nihkes.
Noormees Tae-suk kleebib päeval kiirtoidu flaiereid majaustele ning öösiti murrab kodudesse, millede peremehed on eemal. Mingiks ajaks saavad võõrad kodud tema koduks, ta naudib hüvesid ning hoolitseb heaperemehlikult kodu eest.
Sun-hwa on kaunitar, rikka mehe ülalpeetav, heaolu on, aga hingerahu ja armastust mitte.
Noored kohtuvad ja armastus saadab neid vaikivas nomaadielus, kuniks…
Edasi järgneb natuke põnevusfilmile omast tegevusliini. Ja lõpukaadriteks on taas kõik kannatused tasutud. Kas on? Kas armastus on üle surmavalla? Kes on elus ja milline on elu? Lõpukaadris seisavad kaks armunut kaalul, mille seier seisab numbril “null”. Ainuüksi see kaader annab võimaluse eelnevalt nähtu enesele kolmel erineval moel lahti mõtestada. Sellised need aasia filmid on – aasakestega ja konksukestega, varem või hiljem jääd mõnda kinni.
Euroopa erinevatel filmifestivalidel on filmi ja tegijaid erinevate auhindadega ka pärjatud, oluliseimad neist neli erinevat auhinda 2004. aasta Veneetsia Kuldsete Lõvide jagamiselt.

8.5/10