Taas siis sel korral raamatutest. Ja “Minu…” sarja omadest.
Marje Aksli Moldova-nägemus oli kurvastav. Ma ei tea, kuidas teistele lugejatele, aga mulle jäi mulje nagu ei oleks autor tahtnud näha mitte ühtegi helget tooni, rõõmustavat hetke, head inimest. Kirjapandu on nagu kantud miskist sisemisest jonnist või painajast. Selge see, et Moldova ei ole Eesti. Moldova on Moldova. Omade kommetega (tõsi, aegunud, aga see-eest väga püsivatega). Usun, et pikapeale võib tüütuks muutuda see, kui sind ei taheta kuulda võtta, kui su mõtete suhtes ollakse umbusklikud ja suisa tõrjuvad, aga ikkagi. Kõik kirjeldused ja kokkupuutumised inimestega on pilvealused, varjutatud mingi trotsi ning omapoolse väikse üleoleku ning kohalike mahategemisega.
See oli see, mida mina sellest raamatust lugesin. Rraamatu kõige ilusam hetk oli, kui pildialbumis jõudsin pildini, mille autor on allkirjastanud stiilis, et kaunis talveilm, aga eideke peab käsitsi lund rookima – mahajäänud maa. Ometigi on foto jumalik – imeline, rahumeelne ja turvaline.
Maria Kupinskaja “Minu Alaska” on hoopis teist tüüpi ilmanägemine ja -kirjeldus. Kaks avastusretke kelgukoerte kasvandustesse. Vähesed olemetingimused, palju (rasket) tööd, aga tahtmine olla ja teha ja hakkama saada. Ka minu maailmapildis tähendasid kelgukoerad ainult mööda lund kappavaid rakendeid (sinisilmsete huskydega). Maria raamat haris mind sel teemal omajagu. Kui kröömike norida, siis selle kallal, et kuigi autor lubab, et raamat on iseenese ja kelgukoerte kasvatamisest, siis viimasest saab korraliku ülevaate, aga iseenese kasvatamisest jagatakse enamuses vaid töö poolt. Midagi olulist jääb ütlemata, millestki minnakse libamisi üle ja mööda. Miski muutis autorit Alaskal, aga mis ja kuidas, jääb lahti kirjutamata. Kui see osa oleks ka raamatus olnud, siis võiks seda juba päris arenguromaaniks lugeda. Praegu on rännuraamat. Aga mitte paha, täitsa mõnus. Me kõik oleme kuhugi teel…
Kokkuvõtteks: kaks maailma, kaks kogemust, pessimist ja optimist. Minu silmis tegi optimist pessimistile pika puuga ära.
Elu ei ole ainult karusselliga sõitmine... 