RAAMAT JA FILM: Alice Sebold. Minu armsad luud

Kuna blog.tr.ee endiselt pilti ei toeta, siis ilma esikaane ja postrita.  Pilti vaata siit.

Mulle meeldib lugeda algatuseks läbi raamat ja siis vaadata “magustoiduks” filmi peale.  Olen enese jaoks sõnastanud, et raamat on kui algdokument ja film on siis kommentaaridega algdokument ja tihti ka lihtsalt puhas kommentaarium või tsitaadikogu. Sestap tundub mulle järjekord raamatult filmile loogilisena.
“Minu armsad luud” on mõlemad väga head, nii raamat kui film. Kuigi, erinevusi on. Film on lihtsakoelisem, mõned loole  sügavust  lisavad tegevusliinid on välja jäetud ja läbi selle on ka kogu lugu väheke teistmoodi, aga põhiolemus on sama. Lugu on sama. Kannatused on samad ja lõpuks saabuv vabanemine on sama.

Hästi kirjutatud karm raamat, hästi tehtud film. Mõlema kohta võib öelda isegi (kummastav küll, antud kontekstis, aga siiski), et armsad, soojad ja südamlikud. Kummastav, aga seda nii raamat kui film on. Hoolimata sellest, et teema on õõvastav, on see antud edasi …soojalt. Selline vastuolu, aga heas mõttes.

Filmis on palju häid osatäitmisi, väga head kostüümid ja dekoratsioonid.

9/10 nii raamatule kui filmile.
Soovitan soojalt sooja õõva:)!

RAAMAT: Mae Lender: Minu Taani. Tuuline teekond keelatud maal

Kuna blog.tr.ee ilmselt endiselt pildiga postitusi ei toeta, siis raamatu väljanägemist saab näha siin.

Minu Taani. Väga soe raamat.
Annab ausa sisepilgu Taanimaa väikelinna-/külaelule. Mulle andis ka lootuse ja usu, et midagi ilusat, ausat ja natuke Bullerby-elu meenutavat, on siiski maailmas veel olemas.

Elu, mis kulgeb aastaajast aastaaega, rahulikult, tihti jalgrattal, koduloomade häälte ja lõhnade segus. Inimesed, kelledel on aega lõpututeks kohvipausideks ning kes teavad, mida tähendab meie-tunne, mida tähendab kodukoht ja kodukoha inimesed.
Kahju on natuke sellest, et autor jääbki pildiserva taha ja pseudonüümi varju. Samas mõistan, et kuna ta on saanud juba servapidi “meieks” omade keskel ning arvestades, et tema tööelu algus ei olnud kõige seaduslikum seal maal, siis…juba vanarahvas on ölnud, et parem karta kui kahetseda. Las ta siis olla.

Kiidan ka autori head keelt ja toimetaja korralikku tööd. Heas keeles ja ülesehituses. Koostöö on vilja kandnud.

9/10

TANTSUD TÄHTEDEGA: USA. Kümnendat korda viie aasta jooksul

Saatesari, mis sai alguse BBCst ja kandis UK versioonis natuke teist nime, on praeguseks omamaistel teleekraanidel olnud enam kui 30 riigis, sh ka meil. Riigiti on nii tantsijate kui saadete tase erinev, aga saate ülesehitus ja mõte on samad. Kõige kõrgemal tasemel meelelahutust pakutakse muidugi USAs. Kaks korda aastas, viiendat aastat järjest. Juubelisari, kümnes, on eriti “magusate” staarmagnetitega. Otsustage ise:

Buzz Aldrin:  Astronaut, legend. Mäletate Lelulugu filmi Buzz’i. Tema see on – üle 80aasta vana. Tantsusamm pole enam kõige teravam, aga tahe ja vaim on virged. Saates näidati ka tema prouat, kes on tõenäoliselt vananenud kõikvõimalike iluprotseduuride kaasabil. Tõeline Voodoo-Barbi. Väga kummastav:)

Pamela Anderson: Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes ei teaks Pami.

Erin Andrews: spordireporter

Shannen Doherty: Beverly Hills 90210 Brenda ja Võluvägi filmi õeke.

Kate Gosselin: kohalik Reality TV Star

Evan Lysacek: Vancouveri OMi meeste üksksõidu kuld. Valis MMil võistlemise asemel Tanstud Tähtedega. Ilus mees. Liigub tantsupõrandal nagu graatsiline keeristorm. Tõsi – nagu tanksaabastega graatsiline keeristorm, elukutse viga – saapad, saapad, saapad…

Niecy Nas: Reno 911! staar

Chad Ochocinco: jalgpallur, ameerika jalgpalli oma.

Jake Pavelk: USA Unelmate Poissmehe saate poissmees

Nicole Scherzinger: Pussycat Dolls’i lauljatar, Hamiltoni rõõm. Hamilton ise oli ka esimeses saates kohal. Piiga liigub kaunilt ja võistluseks vajalikku iseloomu ja tahet paistab ka olema.

Aiden Turner: All My Children staar, modell ka.

Esimene saade näitas, kes oskab, kes ei oska;  kelles on tulevikku suunatud edu, kelles mitte. Tugevaid paare ja isiksusi on mitu. Väga huvitav, kaunis ja pinev sari saab olema.  Kommentaare tantsuoskuse ja arengute kohta hakkan kirja panema teisest nädalast alates.

PS Huvitatud saavad Youtube’ist otsida üksikuid etteasteid. Enamus saadetest jõuab sinna varem või hiljem. Fännikülgedel on samuti tavaliselt tervete saadete kaupa üleval.

/Foto pärines siit. Fotol Nicole ning tema partner, hunnitu Derek Hough. Aga kuna blog.tr.ee-sse ilmselt fotodega postitused ei ilmu, siis …jääb seekord foto lingiga vaid./

ELUST ENESEST: Olen nüüd “paberiga” esmaabiandja

Käisin nädal alul esmaabiandmise kahepäevasel koolitusel.  Oli hariv. Tegelikult ka. Paarikümne aasta tagused tõed on natuke muutunud. Nagu ka maailm.
Soovitan  igaühele. Eales ei tea, mis olukordi maailm meile ette võib “sokutada”. Ja muidugi on hea, kui eales ei lähe õpitut tarvis. Samas, on hea, kui tead, mida tegema peab, juhul kui…
Juunika firma koolitust viis läbi koolitaja Marju Karin. 10 punkti 10st. Väga hea koolitaja. Väga hea:)

RAAMAT: Maeve Haran. Vaht cappuccinol ehk Kuidas väikesed rõõmud võivad su elu päästa

Üks väga hea ja hingekosutav raamat. Naistele. Rõõmust. Väikestest asjadest, mis rõõmu toovad. Toob meelde, tuleb tuttav ette, meenutab enese õrnu hetki ja rõõmu toovaid harjumusi ning asju.
Arvestades tõsiasja, et mu enese hing hetkel on mitmeks jupiks. Ei, mitte, et midagi halvasti oleks, vaid mu tütreke on Suureks Kasvamise Rajal Kaugel Maal ja ma pean sellega lihtsalt harjuma. Ja ongi hea siis otsida Elust Rõõmu:)

Raamatule: 9/10
Naised! Lugege ja rõõmustage! Head Kevade algust ka:)!

LEONARDO DA VINCI: Inimene – Leiutaja – Geenius/Interaktiivne näitus Solarises

Tegelikult väga hea ja õpetlik näitus. Nooremale koolieale kindlasti vajalik targa inimese juuresolek, kes selgitaks, et mis on mis.
Hääd õpetajad, viige oma nooremad õppurid (ja võibolla natuke vanemadki) vaatama.
Paar päeva tagasi (vist teisel avapäeval) oli näitus küll kahjuks inimtühi.
Kui näitusel käiks ringi selgitusi jagav Tarkpea ja sissepääs poole odavam oleks, oleks veelgi toredam.
Austusest Leonardo vastu: 7/10

FILM: Alice Imedemaal/Alice In Wonderland

Ilus ja värviline oli. Tõsi, mitte 100% haarav. Minu jaoks olid mingid jamad tempodega. Ajuti venitas, ajuti oleks tahtnud rohkem näha ja süveneda, aga juba olid uued kaadrid, uued tegelased.
Jah, ja Alice polnud ka enam varateismeline pudrulõug, vaid ikka pruutis neidis, kelle poole isegi Kübarsepp vaikselt ohkab.
Aga hoolimata kõigest oli nauditav, just see, mida üks ülesfilmitud muinasjutt olema peabki.
8/10

PS Ma muidugi käisin vaatamas originaalheliga filmi. Tõlgitut ei julgeks ilma vaatamata soovitada.

PPS Pildil (vabandust täbara kvaliteedi pärast) on ForumCinemas müügil olnud jäätisekokteili topsid. Minusugust annab värvilise klaasi ja helmestega ikka ära osta. On ju Ilu kirjeldamatu! Ja need kujukesed käivad topsikaane peale. Kadestage, mul on nüüd isiklik Johnny Depp/Kübarsepp, mis sest et Made in China ja plastmassist – ikkagi isiklik:)

ELUST ENESEST: Reklaam, mis vihastab-vihastab-vihastab

Ma olen piisavalt tolerantne inimene, aga see reklaam ületab minu jaoks kõik eetika ja  terve mõistuse piirid.  Ja nagu oleks televersioonist vähe, on nüüd ka printreklaamid ilmunud. See, pagan võtaks, on üldise eetika küsimus. Miks me lubame kiirlaenufirmal reklaamida ennast läbi noore pere, kes enesele kiirlaenuga titevoodi ostab. Krt, kas me olemegi sellised! Mind solvab! Ja ma ei mõista, mis on selle reklaami tegija ja tellija peades, hingest ma ei räägigi! Krt!

ELUST ENESEST: Kevadeks jagub ilu…

Monton ja I.L.U ja ABC King näitasid täna kui ilus tuleb kevad. Tuleb-tuleb. Et kevad tuleb ja ilu tuleb ka. Kuidas ta ei saaks tulla – vaadake (et paremini näha, klõpsake pildil – saab kohe suuremat ilu näha), milline ilu on Montoni kõrvarõngastes. Seal on Idamaade müstika ning 20ndate aastate kaunidus kõik koos. Ja see on vaid killuke. Palju ilu on ootamas:)

Edevus on mõnus naiselik pahe, mis ruulib!

ELUST ENESEST: Kiire vahemärkus

Vanasõna enne õhtut hõikamise kohta peab paika. Olime kontoris juba kaotamas usku meessoost kolleegide hoolivusse, naiste osa hindamisse tööprotsessi osana jne,  kui enne tööpäeva lõppu ikkagi tuli kolleeg koos sõbraga kaasas nii magus kui kihisev meelespidamine. Nii armas! Usk meessoosse on taastatud. Vanasõnadesse ka.

Ja tegelikult mulle  ikkagi meeldib olla naine. Isegi töötav naine meeldib olla. Meil naistel on nii palju rohkem ja samas nii palju vähem kui meestel. Me oleme unikaalsed omal moel. See meeldib mulle.

Oscarite jagamine meeldis 50:50. Olin tänavu niru ennustaja. Ju siis ei kattundu tänavu minu ja Akadeemia maitsed. Kuigi filmi ja lavastaja ja veel mõned kategooriad ikkagi arvasin ära ka.

Niipalju siis elust. Sel korral.

PS Ahjah. Tartu on endiselt omal kohal. Nostalgiat tekitas.  Peaks võtma aja ja mõned nädalad taas seal elama. Tuleks ehk kasuks. Oskaks taas aja kulgemist rahulikult vaadata, mitte kogu aeg töörattas tormelda…

ELUST ENESEST: miinus-suuruses teismelised modellid kaubanduskeskuse laval

Sattusin eile Viru keskuses nägema Fibiti raames toimuvat rõivanäitamist. Teismelised poisid-plikad näitasid, mida poed ümberringi müüvad. Ja laval tatsasid (ok: kõpslesid) pikad ja hirmkõhnad piigad. Austatud organisaatorid-promootorid. Kui te tahate näidata, et müüdav on kõigile, siis võtke ometi oma modellid kasvõi suvalise gümnaasiumi suvalisest klassist. Et oleks äratuntav ja reaalne. Et oleks lühikesi ja pikki, kruvikaid ja siledaid, suure jalaga ja tibatillukese tallaga. Et oleks nagu elu ise. Miinussuurustes modellide aeg võiks olla juba minevik. On ikkagi juba aasta 2010.

RAAMAT: David Benedictus: Tagasi saja aakri metsa

Ta on tagasi! Ta on tagasi! Puhh on tagasi!
Ja Notsu on tagasi ja Tiiger on tagasi ja Ruu on tagasi ja Kängu on tagasi ja Ökul on tagasi ja Christopher Robin on tagasi. Kõik Saja Aakri Metsa tegelased on tagasi. Sama hääd kui varem (mitte parem, aga hää, kuis varem).
Hr Benedictus on osanud alles hoida Saja Aakri Metsa elanike olemuse ja vaimu ning Mark Burgess on selle kõik hääl, silmale harjunud moel, üles joonistanud. Ja see on hää.
Saja Aakri Metsas käib elu nagu ikka. Seiklusi jagub ja rõõmu ja kurbust, haigust ja tervist, nupukust  ja lusti. Mõned üminad on ka. Need on mede maakeelde ümistanud Jaan Pehk. Hästi on ümistanud.

Seega: kõik, kellel on Puhhi ja tema Sõpradega miski hingeline asi, (see on vist side või kokkukuuluvus), muudkui lugema! Rõõm garanteeritud.

9,5/10

RAAMAT: Ene Timmusk: Minu Kanada. Eestlase eluratas vahtralehemaal.

Minu Kanada ja olümpiamängud Kanadas käisid kenasti kokku.
Minu Kanada on Mina-sarja raamatutest üks parimatest (kui mitte parim!) oma stiili, ülesehituse ning läbimõelduse poolest. Väga hea töö. Kuigi üks küsimus jäi nende lubatud promillide kohta roolis. Ikka vist 0, (number) on õige, mitte 0,0 (number). Aga kui aus olla, jäi mul kontrollimata. Aga see on detail.

Raamat ise on põhjalik ja aus. Autor kirjeldab oma elu ja kohanemist ning eestlaseks jäämist ja eestlaseks olemise õpetamist. Lugeja saab omajagu teadmisi nii maast kui rahvast kui kommetest. Väga suur osa raamatust (aga ju siis ka autori elust) on pühendatud eestlusele välismaal. Ei saa anda hinnangut oludele ja asjadele, mis on minust lugejana kaugel. Siit kaugelt kodumaa pinnalt lugedes tundusid nii mõnedki asjad natuke…vanamoelised ja võõrad. Samas, on ju Kanadas vana ja väärikas (välis)eestluse kants ning see on oma kindla jälje jätnud kohalikku nn eestluse-kultuuri.

Tänud autorile oma (pere)elu jagamise eest. Tänud avameelsuse eest. Ja siiralt soovitan, et tulge rohkem kodumaale ja vaadake, milline see meie elu hetkel on. Maailm on ju tegelikult üks.

8,5/10