FOLK: kokkuvõtvalt

Viimane folgipostitus: kokkuvõtvalt.
Pean häbiga mainima, et see oli minu esimene Viljandi folgikogemus. Kuidagi niimoodi oli läinud. Ja tegelikult oli mul ajalimiit 24 tundi, seega: kiirfolk.
Lühidalt ja selgesõnaliselt: meeldis ja läheb kordamisele.
Oli palju elamusi, palju muusikat, palju rütmi, palju rõõmu. Oli omajagu tuttavaid, oli värvikas inimeste galerii.
Meenub armas blondide kiharate ja kahara roosa printsesskleidiga tilluke folkija, kelle seljal olevalt “mina olen see-ja-see-kui kadunud olen helistage”-sildilt võis lugeda uhket (hüüd)nime – Kuri Kitseke. See oli nii armas. Pisipiiga ise oli ka tõeline sära ja elurõõm.
Meenuvad igas vanuses mõnusad ja rahumeelsed folkijad. Kõik kõrvu ja kõik säravate silmadega.
Aga meenuvad ka vastuolulised hetked. Vanemas keskeas meesterahvas selili kui silk,  magamas roppsügavat viinaund keset kontserti tantsuplatsi.
Meenuvad telkla öised draamad ja traagikad.
Seda vastuolu ei saa tegelikult folgile ette heita. See kõik ongi kokku rahvuslik kvintessents – särasilmad ja viinast võetud. Eks seda ole läbi aegade olnud. Ega eestlane pole kunagi pitsi sülitanud ja piiripidamisega on lood kehvapoolsed olnud. Visaku esimesena kivi, kes…  Eriti kui rääkida juba peo kolmandast päevast.
Ja ikkagi:  see viinast hulluks aetute suur hulk teeb meele kurvaks. Lihtsalt, et nii väga sooviks, et särasilmi oleks rohkem ja viinale allajääjaid vähem. Ega siin ilmselt muud abi polegi kui ise kindel olla ja vaikselt sõnuda: “Ma soovin, ma soovin, ma soovin…” Kõik on ju ikka inimestes kinni: sinus ja minus, sinu vennas ja minu ões, sinu naabrinaises ja minu klassivennas jne.

FOLK: Zetod

Ja ikka veel folgilainel.
Zetod.
Puhas elurõõm ja elaan. See jõuab ka lavalt otse alla publikuni. Paneb jala tatsuma ja kandu kokku lööma.  Ja see on tore, rahvale meeldib. Kohati võtab üritus isegi külapeo tuure üles: “joostakse ussi” ja tantsitakse “vaest ja rikast”. Selle viimase hoogsas liikumises olles meenub kohe Taarka-film ja Anna Raudkats “tantse üles kirjutamas”.  Ilmselgelt on setude vägi ka ilma üleskirjutamise, läbi kummaliste metamorfooside ja pea sajandijagu aastaid,  jõudnud selleks hetkeks Viljandimaale, kus suur hulk rahvast lustib ja tantsib ja kaasa laulab. Puhas vägi. Hing oli rõõmus ja eaohatult lärmakas:)

FOLK: Trilok Gurtu

Endiselt folgilainel.
Trilok Gurtu.
See, mida See Mees teeb, on peaaegu, et sõnutsi kirjeldamatu.
See on rütm. See on maailm. See on meditatsioon.
Jääd kuulama ja rütm tuleb sinu sisse. Viib mõtted kaasa, reisima mingitele sisekaemuse radadele. Saatjaks Trilok Gurtu loodud rütm ja heli. Kummastav kogemus. Võimas.

धन्यवाद

FOLK: Nikns Suns

Panen mõned folgimälestused ka siia üles.
Nikns Suns.
Pean ausalt tunnistama, et ei teadnud neist  enne laupäevast kontserti midagi. Aga selgus, et toredad tegijad. Väga lahe oli. Ja kuum. Nii kuum, et tegijatel jäi isegi ihupesu seljas järjest vähemaks.
Folgivihikus öeldi, et muusikaline kollektiiv tegutseb juba kuuendat aastat. Vat, siis!
Rohkem infot neist on siin  ja FB kodu on siin.
Mõned pildihetked folgilt (klõpsates lähevad suuremaks):

ELUST ENESEST: Folk, mis läks üle Kurjamiks ja Metstölluks

Eile oli muusikat tulvil päev. Ja vihm, mis Tallinnas võimutses, oli Viljandi jätnud kuivale ilmale. Tore oli.
Ja kui folgipäev hakkas lõpule jõudma, selgus, et Kurjam ja Metsatöll on ka Viljandis. Oli meeleolukas.
Mõned seisatatud hetked ka allpool.

This slideshow requires JavaScript.