Pühade ajal on mul kombeks ikka mingi hulk filme ära vaadata. Mitte küll neid kõige tõsisemaid. Selliseid servast-serva keskpõrandale kokku. Tänavu kujunes täiesti juhuslikult siis selline kogum.
Midnight in Paris
Ilus film. Ilusad värvid, ilus valgus. Ilusad kostüümid. Aga lugu ise on küllaltki pealiskaudne poster, mille abil meerikamaa inimestele püütakse selgeks teha, et Pariis on Euroopa, Euroopa on kunst ja kultuur ja ajalugu.
Jane Eyre
Väga suurejooneline. Ilus. Klassikaline. Kostüümid 12 points.
Confessions of a Shopaholic
Moodsam ja lihtsam versioon Bridget Jones’i mõttekaaslasest. Lõpp hea, kõik hea.
A Little Bit of Heaven
Surm võib meid oodata nurga taga või pesitsed vähirakkkudena sinu isikliksu tagumikus. Ja ole kui positiivne sa oled, surm on surm. Kuigi ehk natuke lohutavam, kui tead, et enne surma julgesid üht-teist teha ja jumal on Whoopi Goldbergi moega. Aga surm on surm. Lõpp.
Hop
Nüüd ma tean, et lisaks Jõuluvana Vabrikule ja Willy Wonka tehasele on ka Lihavõttejänesel oma töökoda. Ja hukkaläinud täiskasvanud poeg võib ümber kasvada. Olgu siis, et kasvõi Lihavõttejäneseks. Veidrad need meerikamaalased:)
Paul
Natuke isegi naljakas. Sterotüüp sterotüübis kinni, aga hoogne.
Paulie
Isegi üle kümne aasta vanad nn loomafilmid on täietsi vaadatavad. Aga eks ta lihtne meelelahutus ole. Aga mõnikord on päris hea vaadata väga vähese arvutitöötlusega loodud looma-muinasjuttu.
Zookeeper
Nojah. Ma lootsin natukenegi rohkem. Ei olnud minu teetass.
I Don’t Know How She Does It
Raamat oli parem. Film jäi erinevate piltide kogumikuks ja lõpplahendus kuidagi nõrgalt usutavaks. Mina ei oleks naispeaosa kellegi teise mängida andnud.
One Day
Väga armas ja dünaamiline film. Head rollid. Ja kuna mulle tundub, et ma olen filmis hoopis omamoodi aru saanud, siis peaksin kiiresti raamatu läbi lugema. Mõnikord on mul mingid oma nägemused:)