FOTOD: Sergei pildid vaadata. Heategu ka seotud.

Mulle meeldis. Omapärane. Noore inimese maailma tõlgendamine. Kindlasti kümne aasta pärast tõlgendab veel huvitavamalt.
Heategevusliku poole eest 12 lisapunkti. Tubli poiss.

Kes ei saanud aru, millest räägin, klikaku siin.

RAAMAT: Evelin Kivimaa. ARVO KUKUMÄGI. ALASTI ELU

Bravo! See on üks äraütlemata aus raamat. Väga hästi kirja pandud. Ja mitte ainult, et hästi, vaid hinnanguid andmata, aga ilmselgelt …poolehoiuga…ei see ei ole õige sõna. Austuse ja armastusega Kunstniku ja Inimese vastu. Pigem vist nii. Tegelikult ka austusega lugeja vastu. Hea on lugeda. Nii teksti kui kujunduse osas.

Lugu ise on Kunstnikust. Kunstnikust, kellel on sügav hing ja inimlikult nõrk iseloom. Või ongi see Iseloom, Loomus.
Sügava kummardusega Kunstnikule ja Kirjapanijale, soovitan lugeda.
See ongi meie elu ja kunst, kultuur ja kultuurilugu. Siinsamas, praegu. See on see väike riik, mille pealinna keskuse toidupoes või näha toidukorvi lükkamas nii Presidendi prouat kui ka Finlandia auhinna laureaati.  Sellises väikeses maailmas me elame, loome. Siinsamas ja praegu.
10/10

PS Raamatu lõpp tuli äkki ja ootamatult ja alles raamatut sulgedes sain ma aru – peabki. See lugu pole ju lõppenud. See lugu kestab. Õnneks.

ELUST ENESEST: Nukuteatri nukumuuseum

Soovitan minna ja vaadata. Vaatamist jagub tegelikult mitmeks korraks.
Meeletu infomaht on lihtsalt kättesaadavaks tehtud. Puutetundlikud ekraanid jutustavad ajalugu, tutvustavad teatreid, nukke jne. Suur hulk nukke on vaadata. Erinevaid pisilõbustusi lisaks: koleduste kelder, mündi vermimine, e-postkontor, klaassild jne.
Igas vanuses inimestele midagi. Tõsi, kõige väiksemad ilmselt ei jaksa kaua vastu pidada. Ja ega suuremadki ühe korraga kõike hoomata ja haarata jõua.
Väga moodne, väga põhjalik ja lõputult mänguhimuline. Mine vaatama. Minge ja vaadake. Minge kohe mitu korda.

ELUST ENESEST: Kevad loomaaias

Ilus on. Loodus ärkab, loomaaias on varakevad. Pildid asuvad siin.

Ilusaid hetki oli. Naljakaid ka.

Näiteks nägin päevitavat hüääni. Loom oli kõhu täis söönud (koristamata “söögilaud” oli veel puuris näha). Oli kõhu taeva poole ajanud ja käpa päikese kaitseks silamde ette sirutanud. Oli eluga väga rahul. Kahjuks ei saanud tast head pilti ja seega valikusse ei lisanud, aga siia postituse manu lisan.
Nägin ka tänavust esimest liblikat. Kollane. Aga võibolla suisa kuldne. Tuleb Kollase Liblika kuldne suvi!

Raamat: Christopher Ciccone. Minu õde Madonna ehk pisiasjadest ja tõlgendustest

Kummaline on see maailm. Ameerikamaa Madonna vaatab kelmikalt tulevikku. Maakeelse kaanel põrnitseb salakavalalt, või suisa kurjalt. Vat sulle siis semiootikat. Kõik on valikute ja tõlgendamiste küsimus.

Tegelikult on ka see raamat tõlgendamise küsimus. Kuidas vend tõlgendab oma õe käitumist. Kuidas vend tõlgendab ennast õe kuulsuse valgusesse ja varju. Kuidas õde tõlgendab lapsepõlve ja suhteid meediale huvipakkuvaks. Kuidas meie tõlgendame loetut. See raamat (nagu ka pealkiri ütleb) on ühe poole kirjeldus teisest poolest. Puht subjektiivne.  Ja seeläbi ei saagi lugejad targemaks, et mis inimene see Madonna on. Lugejal lastakse vaid tema venna arvamustevoos kümmelda ja midagi jääb mõtetesse kinni.

Eks elu olegi suur tõlgendamine. Et kas siis kelmikalt pilku heitev või natuke põrnitsev…

Hinnata ei oska. Kuidas sa ikka teise inimese hinge ja hingevalu ning -rõõmu hindad.

RAAMAT: Supinahk ja sukapüksid + boonustrack Lugu minu lapsepõlvest ehk Mis on Karu kõhus?

Lugesin Evelin Samueli koostatud lapsepõlvelugude raamatut “Supinahk ja sukapüksid”. Armas ja soe raamat.
Oma lapsepõlvelugusid jagavad meile tuntud nn avaliku elu tegelased alates Linnar Priimäest Kati Murutarini. Tegelikult polegi nii oluline, kelle lapsepõlvelood need on. Lapsepõlvelood on lapsepõlvelood – armsad, nostalgilised, omajagu naiivsed ja samas lapselikust kõikehõlmavast lihtsast tarkusest tulvil. Selliste lugude jagamine (või isegi enese jaoks meenutamine) teeb meid paremateks inimesteks. Siiramateks.
Kõik lapsed on oma olemuselt head ja tulvil maailma avastamist ning innovatiivsust.
Sestap panengi siia ühe loo oma lapsepõlvest.

Mis on Karu kõhus?
Mingis vanuses on tarvis kõike avastada. Ka seda, mis on Trumi sees ja Karu kõhus.
Aasta vanem naabripiiga oli juba oma Karu väga põhjalikult opereerinud. Pisut pettunult pidime tõdema, et paksu ja raske Karu kõhus oli suur hulk koleda välimusega vatti. Keretäis oli umbes sama kole ning ega Karugi peale uut taastusoperatsiooni sama mõnus ja kaunilt tüse enam välja näinud. Aga praktika on tõe kriteerium.
Meie Karud olid erinevad. Kui naabriplika Karu oli pruun ja paks, siis minu oma oli suur, kollane ja kerge. Saabus suure Katse päev. Mäletan selgelt, kuidas uudishimu-siplegad mööda sõrmi kihelesid. Käärid olid suured ja rasked. Krõnks-kõrr-krõnks…Raske oli lõigata. Muudkui lõikasin ja lõikasin. Pudises puru, aga ei muud. Krõnks-kõrr-krõnks…ja ikka vaid puru…Nii jäigi. Minu Karu kõhus oligi vaid Karu, sest tegemist oli poroloonist karuga. Pettumus oli suur. Pisarad tulid siis kui selgus, et minu Karu ei anna enam ka kuidagi kokku lappida ning suure kõhuhaavaga Karu pidi vääritult Karudemaale tagasi minema. Isegi matta mul teda ei lubatud.
Omandatud elukogemus hoidis mind minu plekktrummi konserviavajaga avamast. Seda enam, et naabriplika Trummi seest ei leidnud me midagi.

PS Poroloonist Karu eluiga oli nii lühike, et isegi fotole ei jõutud teda jäädvustada. Aga foto pärineb umbes poroloon-Karu ajastust.

HETKI ELUST: Tallinn udus

Iga särava hetk eel on sombune ja hall. Kevad on õhus, valguses veel mitte. Veel mõned hetked leiad siit.

MOOD: Ivo Nikkolo. Kevad

Pildid näha paremas veerus või siis siin klikates.

Ivo Nikkolo kevadkollektsiooni näidati eile nende esinduspoes.
Mida toob kevad a la Ivo Nikkolo?

Materjalid
Linasele kangale väga tehisvärvidega trükitud mustrid.  Ökoloogiline koosluses moodsa ja tehnilisega.
Helklevad kangad.
3D efekt – saavutatud struktuuridega mängides.

Värvid
Puhtad selged värvid. Kasutatakse kontrastvärve.

Lõiked
Reeglina  klassikalised, lihtsad. Mõningate “vingerpussidega” varrukatel.

Hip!
Seosed kaelustel, vöökohal. Rätikud kaelustes.  Rihmad, vööd.
Püksid – hästi erinevate lõigetega. Kõige julgematele eriti hullud “banaanid” või haaremipüksid.

Ilus kevad paistab tulema. Väga naiselik, piisavalt endisaegset glamuuri.