Selle raamatu kohta on juba korduvalt kirjutatud. Kõlama on jäänud, et suuresti on see Minu Epp raamat. Ei tea. Lugesin (kusjuures mõnuga ja mõnel korral isegi avalikult naeru lagistades. Lagistades, mitte kihistades) ja leidsin sealt peale kahe noore leidmiseloo ja kokkuharjumise loo, ikka omajagu seda va meie eneste äratundmise lugu.
Ma ei saa jätta muidugi koheselt mainimata, et minu jaoks kangastub selle raamatuga ilmselt igaveseks mõttepilt hirmunud silmadega Justinist ja teda nurga tagant hiilv-jälitavast süldist:)
Aga äratundmistväärivat oli palju: meil kõigil on sugulasi, kellede tüübiliste esindajatega Justin kohtub; me kõik teame seda külma ja libedat ja pimedat aega, mis tundub lõputu; me kõik oleme näinud neid kevad-suviseid kauneid neid-nais-nümfe, kellede nägemine meestel pulsi püksi ajab ja naised kadedusest nina krimpsutama kisub. Meie Eesti.
Lühidalt: väga armas, aus ja natuke meid eneseid kõrvalt vaatav raamat. Iga loetav rida lugemist väärt.
10/10
Elu ei ole ainult karusselliga sõitmine... 
sa muid “minu.. ” satsi raamatuid ei taha ? vähemalt viimaste arvustusi pole…
minu soome, nepaal, austraalia? (mongoolia läheb reedel välja).
ma võin mõni esmasp kaasa anda 🙂
Ma oleksin väga õnnelik:) Need kõik mul lugemata. Võin vastu saata eelpoolkirjutatu (kui tagasi tuuakse, juba ringluses). Olge muudkui juab ette tänatud ja muidu ka kosuvad ja kaunid nagu ikka:)