RAAMAT: Roy Strider: Minu Mongoolia. Raamat armastusest

Tegelikult olen ma kurb. Olen kurb, sest minu isekad ootused olid teistsugused kui see, mida autor jagas.
Olles kunagi nooruses  muuhulgas ka Burjaatias hulkunud ja isegi Ivolga ja Aga datsanis käinud ja natuke budismiga “fliritinud”, ootasin ma “Minu Mongooliast”, ootasin…mida? Ju ma ootasin enda ettekujutust, aga ei saa ju – kirjapandu on Roy Mongoolia, Roy armastused.
Aga pettumus on minu ja seda võin ma ju eneses kanda. Kas uhkest pettumusest või talvisest tusast, aga ei mõistnud ma, mida otsis autori hing, keda ihaldas ja …lõpuks tundus mulle ikkagi, et ega enese eest põgene ja armastust polnudki kamaluga, pigem vaikselt enesega kaasas kantud ja ehk kõige ehedamalt koerakutsika pehmes karvas ja kõikemõistvates silmades.
Ma ei saa öelda, et see oli halb raamat. See ei olnud lihtsalt minu ettekujutus Mongooliast. Mulle jääb võimalus minna ja avastada oma Mongoolia. Ja autor annab ehk andeks. Kõik unistused ei pruugi olla üheselt mõistetavad, isegi siis kui neid kõigiga ausalt jagada püüad.